Vikipeedia

Valga: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Taastatud varasem redaktsioon
P Külm sõda > külm sõda
13. rida:
[[Pilt:Valga Raekoda 1.jpg|pisi|[[Valga raekoda]]]]
[[Pilt:ValgaLibrary.jpg|pisi|[[Valga Keskraamatukogu]] ([[Zenckeri villa]])]]
'''Valga''' on maakonnalinn [[Lõuna-Eesti]]s [[Eesti]]–-[[Läti]] piiril, [[Valga maakond|Valga maakonna]] [[halduskeskus]] ja Eesti kõige lõunapoolsem linn. Linn moodustab ühtse terviku kaksiklinn [[Valka]]ga, mõlemat läbib [[Pedeli jõgi]]. Ühine [[Valga raudteejaam|raudteejaam]] asub Eesti poolel. Elanikke on kokku ligi 20 000.
 
Valgat on esmakordselt mainitud [[1266]]. aastal nime '''Walk''' all [[Liivimaa ordu]] dokumentides seoses [[Maapäev (keskaeg)|maapäevade]] korraldamisega.
 
[[1584]]. aasta [[11. juuni]]l andis [[Poola kuningas]] [[Stefan Bathory]] Valgale asutamiskirja ja [[Riia õigus]]e. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks.
 
[[3. juuli]]l [[1783]] loodi [[Katariina II]] [[ukaas]]iga [[Balti provintsid]]ele uus halduskord ning [[Riia]] ja Võnnu ([[Cēsis]]e) maakonna kirdeosadest moodustati [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis]] ning linnast sai kreisilinn ehk maakonnakeskus.
29. rida:
*1922: 9 500
*1934: 10 800
*1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressbürooaadressibüroo andmed)
*1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressbürooaadressibüroo andmed)
*1959: 13 300
*1970: 17 000
168. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:Shubert map - R07L05.jpg|pisi|Valga ümbrus [[Friedrich Theodor Schubert]]i topograafilisel kaardil 1850–1890]]
[[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valga linn ja ümbrus [[Külm sõda|Külmakülma sõja]] aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]]
{{Vaata|Valga ajalugu}}
 
Valgat on esmakordselt mainitud [[1266]]. aastal nime '''Walk''' all [[Liivimaa ordu]] dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. Keskajal oli Valga alev üks kahest kohast, kus kogunes [[Vana-Liivimaa]] [[maapäev]], teine oli [[Volmari]] [[Läti]]s.
 
[[1286]]. aastast leidub sissekanne [[Riia]] linna võlaraamatus, kus mainitakse Johannes Clericus de Walcot ja Johannes Stedinc de Walkot. [[1296]]. aastal mainitakse sealsamas Thidericus de Walcot. Ilmselt olid need inimesed Valgast pärit. Võib oletada, et Valga alevi algne nimi oli ''Walco, Walko, Walk''. Teise versiooni järgi pärineb Valga nimi vanast eesti sõnast "valketa", mis tähendas 'valge'. Valgal oli ka teine nimi, mis seostus linna sees voolava [[Pedeli jõgi|Pedeli jõega]]: Podel, Põdeli jne. Lõpuks jäi nimeks Walk, Valga, Läti poolel Valka.
177. rida:
[[11. juuni]]l [[1584]] andis [[Poola]] kuningas [[Stefan Bathory]] [[Rzeczpospolita]] [[Liivimaa hertsogkond]]a kuulunud Valgale asutamiskirja ja [[Riia linnaõigused]]. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks. Valga jäi [[Poola-Leedu]] valdustesse. [[17. aprill]]il [[1590]] kinnitas Poola kuningas [[Sigismund III]] Valga asutamiskirja teist korda.
 
[[1626]]. aastal läks Valga [[Rootsi aeg|rootslaste]] valdusessevaldusse. [[6. märts]]il 1626 kinnitas [[Rootsi]] kuningas [[Gustav II Adolf]] kõik Valga senised privileegid.
 
[[1710]]. aastal läks Valga [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] valdusessevaldusse. [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1764]] kinnitas [[Venemaa keiser|keisrinna]] [[Katariina II]] järjekordselt Valga linna privileegid. [[3. juuli]]l [[1783]] loodi Katariina II [[ukaas]]iga [[Balti provintsid]]ele uus halduskord. Riia ja Võnnu ([[Cēsis]]e) maakonna kirdeosadest moodustati [[Valga kreis]], mis kuulus [[Liivimaa kubermang]]u. Nii sai Valgast kreisilinn ehk maakonnakeskus. [[1865]]. aastal ehitati linna ühekorruseline kõrge pool[[kelpkatus]]e, katuseakende ja tornikesega historitsistlikus stiilis [[Valga raekoda]]<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23320 Mälestised 23320, Valga Raekoda], Kultuurimälestiste riiklik register</ref>.
 
[[1903]]. aastaks oli Valgast saanud tähtis [[raudtee]]de keskus. Tänu sellele kasvas Valga linna elanikkond kiiresti. [[Valga raudteejaam]]a läbis neli raudteed:
210. rida:
Valgas on [[klassitsism|varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis]] [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]] (ehitatud 1787–1816, arhitekt [[Christoph Haberland]]), kus asub [[Friedrich Ladegast]]i [[1867]]. aastal ehitatud [[Valga Jaani kiriku orel|Jaani kiriku orel]].
 
[[16. august]]il [[2013]] taasavati linnapargis [[Valga Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]].<ref>http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas</ref> Algne mälestussammas (autor [[Amandus Adamson]]) õhiti [[21. september|21. septembril]] [[1940]]. aastal nõukogude aktivistide poolt.<ref>http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika</ref>
 
==Haridus==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Valga"