Redaktsioon: 9. november 2014, kell 12:23 redigeeri Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 139 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. detsember 2015, kell 04:11 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Külm sõda > külm sõda Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Berlinermauer.jpg\|pisi\|Berliini müür 1986. aastal]] '''Berliini müür''' ([[saksa keel\|saksa]] ''die Berliner Mauer''; ametlik{{lisa viide}} nimetus '''antifašistlik barjäär''', ''antifaschistischer Schutzwall'') oli [[betoon]]ist barjäär, mis alates [[13. august]]ist [[1961]] kuni [[9. november\|9. novembrini]] [[1989]] eraldas [[Lääne-Berliin]]i [[Saksa DV]]-st. Müür oli üks [[Külm sõda\|~~Külma~~külma sõja]] ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid [[sümbol]]eid. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir [[Lääne-Saksamaa]]ga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov [[perimeeter]]. 11. rida: Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini müüriks nimetatavat piiri umbes 10 tuhat sõdurit, kasutades peitumiseks 323 kaevikut või seistes vahipostil 165 valvetornil, mis ümbritsesid linna. Müür ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiriületamist okastraataiad. Berliini müür soodustas kommunistliku [[propaganda]] läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Müür oli ~~Külma~~külma sõja sümboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles [[1980. aastad\|1980. aastate]] lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud.

Berliini müür: erinevus redaktsioonide vahel