Ostsillaator: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukad
13. rida:
 
Faaside tasakaalu tingimus nõuab, et võimendis tekkiva faasinihkenurga ja tagasisideahelas tekkiva faasinihkenurga summa oleks null. Seega on faaside tasakaalu tingimus täidetud juhul, kui tagasisideahelast saabuv pinge on sisendpingega faasis, st tagasiside peab olema positiivne.
 
==LC-ostsillaatorid==
LC-võnkeringiga ostsillaatorid koostatakse enamasti induktiivses või mahtuvuslikus kolmpunktlülituses: Nimetus tuleneb sellest, et rööpvõnkering ühendatakse võimenduselemendiga kolmes punktis. Nii ühendatakse bipolaartransistori korral võnkering oma kahes punktis [[kollektor]]i ja [[Baas (pooljuht)|baas]]i vahele ning harundpoolide või kondensaatorite ühenduskohast kolmanda punktina [[emitter]]iga. Pinged kollektoril ja baasil on harundi suhtes vastandfaasis, mis tagabki positiivse tagasiside.
19. rida ⟶ 20. rida:
 
=== Hartley ostsillaator===
''Pikemalt artiklis [[{{vaata|Hartley ostsillaator]]''}}
 
Hartley ostsillaator on induktiivne kolmpunktlülitus, milles võnkering koosneb kahest jadaühenduses poolist (praktikas ühest harundiga poolist) ja nendega rööbiti ühendatud kondensaatorist. James Hartley sai sellele lülitusele patendi 1920. aastal; võimenduselemendiks oli [[elektronlamp]] (triood).
 
29. rida:
|colspan=3| Induktiivses kolmpunktlülituses ostsillaatorid (Hartley skeemi järgi) [[bipolaartransistor]]i, [[väljatransistor]]i ja [[operatsioonvõimendi]]ga.
|}
===Colpittsi ostsillaator===
''Pikemalt artiklis [[Colpittsi ostsillaator]]''
 
===Colpittsi ostsillaator===
''Pikemalt artiklis [[{{vaata|Colpittsi ostsillaator]]''}}
Colpittsi ostsillaator on mahtuvuslik kolmpunktlülitus, milles võnkering koosneb kahest jadaühenduses kondensaatorist ja nendega rööbitisest induktiivpoolist. Edwin H. Colpitts patenteeris ostsillaatori skeemi 1918. aastal.
 
48. rida:
Niisuguse [[kristall-ostsillaator|kristallresonaatori]] baasil on George W. Pierce (1872–1956) loonud lihtsa skeemiga ostsillaatori, mida võib vaadelda kui Colpittsi generaatori erikuju. Pierce’i ostsillaator koos [[loogikalülitus]]tega on kasutusel [[taktgeneraator]]ina digitaallülitustes.
 
Sellistes ostsillaatorites tavaliselt kasutatakse [[kvartskristall|kvartskristalle]], kuna nende [[hüvetegur]] (''Q'') on väga kõrge ning kvartsi [[sagedus]] on stabiilne kindlas temperatuuri vahemikus. Praktikas, kus töö temparatuuride vahemik või sageduse tolerants on kriitilised parameetrid, pannakse kvartskristall korpusesse.
==Vaata ka==
 
Takistusi ''R'', induktiivsus ''L'' ning mahtuvus ''C<sub>b</sub>'' on ühendatud järjestikku ning näitavad kristalli mehaaniliste vibratsioonide karakteristiku elektrilisi ekvivalente. Paralleel ühenduses olev kondensaator ''C<sub>p</sub>'' kujutab endast elektrostaatilist mahtuvust kristalli [[elektrood|elektroodide]] vahel.
 
==Relaksatsiooni ostsillaatorid==
[[Ostsillaator|Ostsillaatorit]], mille võnkumised ei ole siinusekujulised, nimetatakse relaksatsiooni ostsillaatoriks. Relaksatsiooni ostsillaatoriga on võimalik saada saehambakujulisi võnkumisi, nelinurkseid võnkumisi ja pulsse. Väljundvõnkumiste kuju sõltub laadimise ajast. [[kondensaator|Kondensaatorid]] ja [[induktiivpool|induktiivpoolid]] nõuavad lõplikut aega laadimiseks. Seda aega nimetatakse [[ajakonstant|ajakonstandiks]] ja arvutatakse: (R ∙ C) või (L / R).
Relaksatsiooni ostsillaatorid jagunevad astabiilseteks, monostabiilseteks ja bistabiilseteks. Astabiilne ostsillaator tekitab võnkumisi niikaua kuni saab toitepinget. Monostabiilne ja bistabiilne ostsillaatorid lisaks toitepingele vajavad sisendsignaali (impulss- või siinusekujulised võnkumised), et tekitada väljundis võnkumisi.<ref name="test">Sylvester P. Gentile (1962), Basic theory and application of tunnel diodes, lk 189-190, lk 195-198, lk 210-211</ref>
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Vaata ka==
* [[Elektrongeneraator]]
* [[Relaksatsioongeneraator]]
58. rida ⟶ 68. rida:
 
==Välislingid==
 
*[http://www.tac.ee/~anur/korgsagedusg/ostsillaatori_tphimte.html Ostsillaator]
*[https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:d2xsxaLZvmEJ:www.lr.ttu.ee/~ivom/IRO0070/7.%2520loeng%2520-%2520Ostsillaatorid%2520IRO0070.pdf+ostsillaator&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShuMzUaxRoOT2v-hknCJzV-oFVaau70QsxBMLXp2_pRGVz2igZ_hyrhr7lssEd12qj_dzAkhLX71DQR3t8AiTWJ5QHmr2hclHtQ7T_E1l0G_8o4vFtI8n3drneH3ZfHfOPs9GI2&sig=AHIEtbQ0wBLruA9OyqvVkJUQyxGTs2qwhg Ostsillaatorid]
*[http://www.elektronikpraxis.vogel.de/hardwareentwicklung/articles/168520 Pierce-Gate-Quarzoszillator]
 
{{Elektriahelad}}
 
[[Kategooria:Ostsillaatorid| ]]
[[fa:نوسانساز]]
[[fr:Oscillateur]]
[[pt:Oscilador electrónico]]