Erinevus lehekülje "Valgevene ajalugu" redaktsioonide vahel

===Polotski vürstiriik===
{{Vaata|Polotski vürstiriik}}, ''[[Valgevene valitsejad]]''
[[11. sajand|11.]]–[[12. sajand]]il toimusid Polotski vürstiriik (Połacki vürstiriigi) ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Połacki vürstiriik Kiievi suurvürstiriigile. Aastatel 1044–1168 ja 1071–1101 oli Polotski vürst [[Vseslav Brjatšislavitš]] (Усяслаў Брачыславіч, Всеслав Брячиславич, Всесла́в Чароде́й), kes oli ka (1068–1069) [[Kiievi suurvürst]]. Aastatel [[1044]]–[[1066]] ehitati [[Połack]]is [[Püha Sofia katedraal]], märk iseseisvusest ja võimsusest, osa võimuvõitlusest [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]], kus ehitati samuti [[Ida-Rooma]] [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] eeskujul [[Novgorodi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia katedraal]]. Majanduslike sidemetega Skandinaaviaga seotud Polotski vürstiriigis oli seisulik rahvaesindus [[veetše]] ja riiki valitsev vürst valiti teiste vürstiriikide vürsti[[dünastia]]test analoogselt [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja hilisema [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigiga]]. Polotski vürst Vseslav Brjatšislavitši surma järel 1101 aga riik killustus tema poegade vahel: [[Minski vürstiriik|Minski]], [[Vitebski vürstiriik|Vitebski]], [[Drutski vürstiriik|Drutski]], Izjaslavski, Logoi, Strežnevo ja Gorodskoi vürstiriikideks.
 
Teine suurem vürstiriik, tänapäeva Valgevene aladel Turovi-Pinski vürstiriik lagunes Turovi ja Kletski osastisvürstiriikideks.
 
Enne [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdu]] kogusid [[Połacki vürst]]id andamit andamit neid ümbritsevatelt [[balti hõimud]]elt ([[žemaitid]], [[latgalid]] jt) ning vürstiriiki kuulusid ka osastisvürstiriigid: [[Jersika vürstiriik]], [[Koknese vürstiriik]]. [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] algetapil, asudes levitama ristiusku [[Daugava]] jõe suudmes liivlaste seas, nõutas [[Üksküla piiskop]] [[Meinhard]] nõusolekut Połacki vürst Vladimir Vseslavitšilt. Liivimaa vallutamise käigus Riia piiskopi ja [[Mõõgavendade ordu]] poolt, püüdis Połacki vürst taastada oma mõjuvõimu liivlaste aladel (Daugava alamjooksul), tehes 1203. aastal sõjakäigu Riiale, kuid oli sunnitud [[1212]]. aastal sõlmima [[Riia piiskop]]iga leedulaste vastase liidulepingu ning loobuma taotlustest liivlaste aladele. [[1216]]. aastal kavandas vürst Vladimir Vseslavitš saarlastega [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus#Sõjakäik Riiale|ühist sõjakäiku Riiale]], kuid suri enne sõjakäiku.
58 406

muudatust