Türgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
32. rida:
}}
'''Türgi Vabariik''' on riik, mille territoorium asub nii [[Euroopa]]s kui ka [[Edela-Aasia]]s. [[Aasia]]-osa nimetatakse [[Anatoolia]]ks. Tähtsama osa riigist moodustab [[Must meri|Musta mere]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] vahele jääv [[Väike-Aasia poolsaar]]. Türgi piirneb
==Rahvastik==
===Rahvastiku tihedus===
[[Asustus]] on [[rahvastiku tihedus|tihedam]] lääne- ja põhjarannikul (umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta), hõredaim [[Ida-Anatoolia]]s (umbes 25 inimest ruutkilomeetri
===Demograafilised näitajad===
Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele [[sündimus]]ele (17
===Rahvuslik koosseis===
53. rida:
Valitsevaks [[religioon]]iks on [[islam]]: 99,8% elanikkonnast on [[moslem]]id (peamiselt [[sunniidid]] ja [[aleviidid|alaviidid]]). Leidub ka [[kristlus|kristlasi]] ja [[judaism|judaiste]]. [[İstanbul]]is resideerib [[õigeusu kirik]]u kõrgeim vaimulik [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]].
[[1924]] lahutati religioon riigist.
==Haldusjaotus==
67. rida:
Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest [[tööstus]]est ja ärist ning traditsioonilisest [[põllumajandus]]sektorist, mille arvele veel [[2001]]. aastal tuli 40% [[tööhõive]]st. [[Erasektor]] on tugev ja kiiresti kasvav, kuid riigil on ikka veel suur roll [[tööstus]]es, [[pangandus]]es, [[transport|transpordis]] ja [[kommunikatsioonid]]es. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa [[eksport|ekspordist]], on [[tekstiilitööstus|tekstiili]] ja [[rõivatööstus]], mis on peaaegu täielikult erakätes.
Türgi alustas [[1980. aastad|1980. aastatel]] reforme, mille eesmärgiks oli üleminek [[stagnatsioon|stagneerunud]] ja isoleeritud süsteemilt rohkem [[erasektor]]il ja [[turumajandus]]el põhinevale majandusele. Tulemuseks oli tugev [[majanduskasv]]. [[Ragvuslik koguprodukt|rahvusliku koguprodukti]] [[reaalkasv]] on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja [[finantskriis]]id aastatel [[1994]], [[1999]] ja [[2001]].
Reformid on jäänud poolikuks. [[Eelarvedefitsiit]] on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge [[intressimakse]]te koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10
[[Bülent Ecevit]]i valitsuse ajal ([[1999]]–[[2002]]) taasalustati [[struktuurireform]]e vastavalt [[IMF]]-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on [[sotsiaalkindlustus]]reform, [[rahandus]]reform, riiklike pankade reform, pangandussektori reform, [[läbipaistvus (haldus)|läbipaistvus]]e suurendamine [[avalik sektor|avalikus sektoris]] ning [[telekommunikatsioon]]i- ja energiaturu liberaliseerimine.
[[2000]]. aasta lõpul tekkis kasvava [[jooksevkonto defitsiit|jooksevkonto defitsiidi]] ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ning kasvava mure tõttu, et vajalike struktuurireforme ei viida ellu, [[likviidsuskriis]], mis ajendas IMF-i programmi korrigeerimise. Veebruaris [[2001]] tekitas avalik vaidlus presidendi ja peaministri vahel suure nõudmise [[Türgi liir|liir]]i järele ning [[intressimäär]]ade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk panganduskriis, [[siseriiklik riigivõlg|siseriikliku riigivõla]] suur tõus ja äritegevuse suur langus ([[rahvuslik koguprodukt]] langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat reformiprogrammi, mis muuhulgas nägi ette väga range [[fiskaalpoliitika]], sügavamad striktuurureformid ning enneolematult suured laenud IMF-ilt.
Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja [[valuuta]] ning rahuldada võlakohustused.
Türgil on hulk kahepoolseid investeerimis- ja maksulepinguid (sealhulgas [[USA]]-ga), mis tagavad kapitali vaba tagasiviimise ning väldivad [[topeltmaksustamine|topeltmaksustamise]]. Otseste [[välisinvesteering]]ute kogumaht oli novembris [[2002]] siiski ainult 15,7 miljardit [[USA dollar]]it
Türgi püüab [[investeerimiskliima]]t parandada [[bürokraatia]] vähendamisega, investeeringute tõkestamise lõpetamisega ja [[intellektuaalse omandi kaitse]] alase seadusandluse tugevdamisega. Investeerimist pidurdavad välisinvestoritega seotud vaidlused ning mõned poliitikast tulenevad tegurid, nagu näiteks koolatoodete kõrge maksustamine ja lüngad imtellektuaalse omandi kaitses.
===Põllumajandus===
[[Põllumajandus]] on Türgi tähtsaim majandusharu, kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast.
Umbes 37% maast sobib [[maaharimine|maaharimiseks]] ja veel 12% [[karjakasvatus]]eks.
Palju kasvatatakse [[teravili|teravilja]], valdavalt [[nisu]]. Kuivemates piirkondades kasvatatakse [[oder|otra]]. Vähesel määral kasvatatakse ka [[rukis]]t, [[mais]]i ja [[riis]]i.
Et vihma sajab vähe, on paljudes kohtades hädavajalik [[niisutus]]. Riik on
Tähtsaim [[tehniline kultuur]] on [[puuvill]], mis on kodumaise [[tekstiilitööstus]]e [[tooraine]]ks. Puuvilla kasvatatakse põhiliselt [[Kiliikia]] tasandikul. Tähtis [[eksport]]kultuur on ka [[tubakas]], mida kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja [[Must meri|Musta mere]] rannikul. Et suhkrut vähem [[import]]ida, kasvatatakse ka [[suhkrupeet]]i.
| |||