Erinevus lehekülje "Dendrokronoloogia" redaktsioonide vahel

P (Valikulised grammatikaparandused.)
[[Pilt:Tree.ring.arp.jpg|pisi|Puu aastarõngad]]
'''Dendrokronoloogia''' on teadusharu ja ühtlasi ka [[meetod]], mis uurib ja analüüsib [[puittaimed]]e [[aastarõngad|aastarõngaid]].
 
Puude [[aastarõngad]] iseloomustavad nende moodustumise ajal valitsenud keskkonnatingimusi, olles vastavalt kitsamad (kui tingimused on olnud mingil põhjusel ebasoodsad) või laiemad (soodsamate tingimuste korral). Uuritakse ka puu kasvamise käigus puitu ladestunud [[Saasteaine|saasteaineidsaasteaine]]id, mis võivad kanda endas olulist infot minevikus aset leidnud [[Saastamine|reostusereostus]]e või muu keskkonnamuutuse kohta.
 
Puud salvestavad endasse mitmesuguseidmitmesuguste [[Keskkonnafaktorid|keskkonnafaktori]]te mõjusid, mis otseselt või kaudselt limiteerivad aastarõnga moodustumise protsesse. Seetõttu on puude aastarõngad väga heaks informatsiooniallikaks mineviku [[kliima]] ja keskkonna uurimisel.<ref>Speer, J.H. 2010. ''Fundamentals of Tree-Ring Research.'' The University of Arizona Press. lk 324pp324jj</ref> Vanade puude pikkade aastarõngaridade uurimisel saadakse teavet mineviku [[Temperatuur|temperatuuritemperatuur]]i, [[Sademed|sademete]], [[Tulekahju|põlengute]], putukarüüstete, [[Maalihe|maalihetemaalihe]]te, [[Orkaan|orkaanideorkaan]]ide jpm nähtuste kohta.<br />
 
==Ajaloost==
Dendrokronoloogia on suhteliselt noor teadusharu, mille areng on toimunud umbes viimase saja aasta jooksul. Puude kasv on teadlastele huvi pakkunud ka tunduvalt varem, näiteks juba 322 eKr [[Kreeka]]s, kus [[Theophrastos]] seostas puidutriipe kasvuaastatega. [[Keskaeg|Keskajal]] täheldas [[Leonardo da Vinci]], et [[kliima]]l on mõju puude kasvule. 18. sajandil kirjutas [[Carl von Linne]], et aastarõngaste lugemisega saab määrata puu vanust. Samal ajal leidsid teadlased mitmes Euroopa paigas uuritud puude aastarõngastest märke, mis viitasid 1709. aasta eriti külmale ja karmile talvele.
 
Tänapäevasele dendrokronoloogiale pani 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul aluse [[A.E. Douglass|Andrew Ellicott Douglass]] [[Ameerika]]s. [[Venemaa]] dendrokronoloogia alustajaks peetakse [[F. Švedov]]it. 1930.–1960. aastatel tegeles [[Bruno Huber|B. Huber]] süstemaatiliselt puude aastarõngaste uurimisega [[Saksamaa]]l, pannes aluse dendrokronoloogiale [[Kesk-Euroopa]]s.
 
[[A. E. Douglass]] oli esimene uurija, kes kasutas oma töös laiaulatuslikult [[Ristdateerimine|ristdateerimise]] meetodit. Astronoomina oli tema peamine huvi rekonstrueerida [[Päikese aktiivsus|Päikese aktiivsuse]]e tsükleid võimalikult pika aja vältel. See viis ta puude aastarõngaste uurimiseni, kuna ta oletas, et need võivad anda [[kliimamuutus]]te kohta informatsiooni. Ta kogus tuhandeid puiduproove, millest koostas skelettjoonised ja dateeris nende abil vanu arheoloogilisi ehitisi <ref>{{netiviide | URL = http://www.botany.ut.ee/lectures/dendro.html | Pealkiri = Dendrokronoloogia| Autor = Alar Läänelaid | Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = eesti }}</ref>. [[A.E. Douglass|Douglass]] rajas maailma esimese aastarõngaste uurimise laboratooriumi [[Tucson]]is Arizonas (1937) ja asutas Aastarõngaste Seltsi 1934. Tema õpilane oli paljude ülivanade puude avastaja [[Edmund Schulman]]. Hiljem töötas Tucsonis dendroklimatoloog [[Harold C. Fritts]]. H.C. Frittsi panus dendrokronoloogiasse on väga suur: ta asutas 1974. aastal Tucsonis Rahvusvahelise Aastarõngaste Andmepanga (International Tree-Ring Data Bank, ITRDB) ja kirjutas põhjaliku dendroklimatoloogia käsiraamatu <ref>Fritts, H.C. 1967. Tree rings and climate. Nature. 567 pp</ref>. Euroopa dendrokronoloogiat on tänapäeval kõige enam mõjutanud [[F. H. Schweingruber]].
 
==Aastarõngad==
[[Pilt:Corylus avellana3.jpg|pisi|Sarapuu tüve ristlõik, aastarõngad]]
Puu [[tüvi|tüve]] pikenemine ja paksenemine ehk [[sekundaarkasv]] toimub puidu juurdekasvukihi ehk [[kambium]]i tegevuse tulemusena. Kevadisel kasvuajal moodustab [[kambium]] puukoes rohkem õhukeste seintega [[rakk]]e ehk [[trahhee]]sid ja [[trahheiid]]e (okaspuudel ainult trahheiide), mis võimaldavad puu juurdekasvuks vajaminevat vedelike transporti. Suve teisel poolel aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad lehtpuudel väiksemad paksuseinalised [[Parenhüüm|parenhüümirakudparenhüüm]]irakud, mis annavad tüvele tugevuse. Tekkivat erinevailmelisteriilmelist puitu nimetatakse [[Kevadpuit|kevad- ehk varapuiduks]] ja [[Sügispuit|sügis- ehk hilispuiduks]]. Talvel ei toimu puidu juurdekasvu. Järgmisel kevadel hakkab puu kasvatama uut suurte rakkudega aastarõnga kevadosa.<ref>Saarman, E.; Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu</ref>
 
Sellise tsüklilise kasvu tulemusena on puu [[Tüvi|tüve]] või [[Oks|oksaoks]]a [[Ristlõige|ristlõikes]] nähtavad [[Kontsentrilised objektid|kontsentrilised]] ringid, mida nimetatakse [[Aastarõngad|aastarõngasteks]]. [[Aastarõngad|Aastarõngaste]] laius võib olenevalt [[Liik|puuliigist]] varieeruda, sõltudes ka [[Kliima|kliimaoludest]], [[Mullastik|mullastikustmullastik]]ust jm faktoritest. [[Aastarõngad]] tekivad ainult neil puudel, mis kasvavad [[Aastaajad|aastaajalise]] kliimaga piirkondades, st aladel, kus on tuntavad sesoonsed meteoroloogilised muutused. Selgelt eristatavaid aastarõngaid ei leidu näiteks [[vihmamets]]a puudel, mis kasvavad enam-vähem ühtlases kliimas, kus talvist [[Puhkeseisund|puhkeperioodi]] ei ole. Väga selgete ja loetavate aastarõngastega seevastu on [[okaspuud]], näiteks [[ebatsuuga]], [[nulg]], [[mänd]]; [[lehtpuud]]est rõngassoonelise puiduga liigid, näiteks [[tamm]], [[jalakas]], [[pöök]]; hästiloetavat informatsiooni saab ka [[Kuusk|kuuse]] rõngastest<ref>{{netiviide | URL = http://www.ltrr.arizona.edu/lorim/good.html| Pealkiri = Useful Tree Species for Tree-Ring Dating| Autor = Lori Martinez| Aeg = 1996 | Väljaandja = Laboratory of Tree-Ring Research, and The University of Arizona| Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = inglise}}</ref> <ref>{{netiviide | URL = http://www.dendrochronology.net/basic_dendrochronology.asp| Pealkiri = Basic Dendrochronology| Autor = Michael Worthington| Aeg = 2011| Väljaandja = Oxford Tree-Ring Laboratory| Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = inglise}}</ref>.<br />
 
==Proovid ja dateerimine==
[[Pilt:Dendrochronological drill hg.jpg|thumb|Dendroloogia tavalisi uurimisriistu: puurimissüdamik koos aastaringide lugemise instrumentidega]]
Puiduproovide võtmiseks kasvavatest puudest ilma neid kahjustamata kasutatakse [[Juurdekasvupuur|juurdekasvupuurijuurdekasvupuur]]i. Puurimisel on oluline, et puuri ots oleks sihitud puutüve keskkoha suunas, nii kindlustatakse võimalikult paljude aastarõngaste läbimine. Kui puiduproovi ei ole võimalik puurida (näiteks kunstiteoste, pillide vm puhul), saab rõngaid mõõta ka otse objekti pealt, kasutades selleks [[Mõõtluup|mõõtluupimõõtluup]]i. Aastarõngaste laiusi mõõdetakse ka esemetest tehtud [[foto]]delt, samuti [[Röntgenfoto|röntgenfotodeltröntgenfoto]]delt.
 
Dendrokronoloogilisel dateerimisel nihutatakse mitme uuritava puiduproovi aastarõngaste ridu üksteise suhtes ning otsitakse laiuste järjestuse kokkulangevust. Kui rõngamustrid on sama puuliigi puudpuudel onsarnased, kasvanudst samalühtivad ajalsuurel määral, siison nendenad [[Aastarõngad|aastarõngamustrid]]ilmselt ühtivadkasvanud suurelühel määralajal. Dendrokronoloogiline materjal mingi kindla regiooni puude kohta formuleerub paljudest sealt võetud proovidest, mis liidetakse omavahel [[kronoloogia]]ks. [[Kronoloogia]]idKronoloogiaid omavahel kõrvutades ja liites saab neist moodustada pikki aegridu, mis ulatuvad tuhandete aastate taha. [[Kesk-Euroopa]]s on koostatud [[Hohenheim|Hohenheimi]]i männi- ja tammekronoloogiad algusajaga 8480 eKr. <ref>Friedrich, M. et al. 2004. The 12,460-year Hohenheim oak and pine tree-ring chronology from Central Europe – a unique annual record for radiocarbon calibration and paleoenvironment reconstructions. Radiocarbon vol 46, nr 3, p 1111-1122</ref> USA-s [[Nevada]] osariigis on koostatud [[Igimänd|igimänni]] ''(Pinus longaeva)'' aastarõngaste kronoloogia, mis algab aastast 8681 eKr <ref>Ferguson, C.W. and Graybill, D.A. 1983. Dendrochronology of Bristlecone pine - a progress report. Radiocarbon vol. 25 no. 2, p. 287-288</ref>. Kui nihutada teadmata vanusega aastarõngaste kronoloogiat mööda teadaoleva vanusega kronoloogiat ehk „lõputa puud“, leitakse viimasel lõik, kus mustrid langevad kokku. Uuritava kronoloogia viimane ehk hiliseim aasta on puu viimaseks kasvuaastaks enne langetamist.
 
Tänapäeval kasutatakse dendrokronoloogiliseks dateerimiseks arvutiprogramme.<ref>Micha Beuting.''The dendrochronological method applied to musical instruments'', 2011.</ref>
 
Pika ajalise ulatusega kronoloogiaid saab kasutada, dateerimaks ka väga vanu puitkonstruktsioone, kunstiteoseid, elamuid jne. Samuti on dendrokronoloogia oluline kasutusviis 14C meetodil ([[radiosüsiniku meetod]]) mõõdetavate vanuste [[kalibreerimine]].
 
Puude aastarõngastega sarnaselt esinevad iga-aastased mustrid ka [[igijää]] ja pinnase puursüdamikes ning veekogu aastastes põhjasetetes ehk [[varv]]ides. <ref>{{netiviide | URL = http://arhiiv.err.ee/vaata/puramiidi-tipus-eesti-polaaruurijad| Pealkiri = Püramiidi tipus: Eesti polaaruurijad| Aeg = 2011| Väljaandja = Testfilm| Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = eesti}}</ref><ref>{{netiviide | URL =http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/polaaruurijad/miks-ja-mida-antarktikas-uuritakse/ | Pealkiri = Miks ja mida Antarktikas uuritakse?| Väljaandja = Veebiakadeemia| Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = eesti}}</ref><ref>{{netiviide | URL = http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Geoloogilised-andmed/Puursudamikud-p191.html| Pealkiri = Puursüdamikud| Väljaandja = Maa-amet| Kasutatud = jaanuar 2014 | Keel = eesti}}</ref><br />
 
Dendrokronoloogiliste meetodite kasutamisel esineb ka probleeme. Puu aastarõngaid on keeruline uurida, kui puud on vigastatudvigastanud nt ([[Sipelglased|sipelgatesipelgad]], [[Ürasklased|üraskiteüraskid]] poolt) või kui nad kasvavad näiteks mäe küljel. Viimasel juhul on rõngaste mõõtmisest saadav info moonutatud, kuna puu ei ole kasvanud maapinnaga horisontaalselt. Puitehitiste jm. konstruktsioonide vanuste määramisel pole teada, kui kaua puit seisis enne, kui seda ehitusel kasutati.
 
==Dendrokronoloogilise dateerimise täpsus ja usaldatavus==
Dendrokronoloogilise dateerimise täpsuse ja usaldatavuse määrab ristdateerimine. [[Ristdateerimine]] (crossdating) on dendrokronoloogia üks peamine [[meetod]] ja printsiip. Kasutatakse visuaalset, statistilist ja graafilist ristdateerimist . Statistiliseks ja graafiliseks ristdateerimiseks on olemas arvutiprogrammid, näiteks [[COFECHA]]. COFECHA aitab leida aastarõngaste vanuseid. Samuti aitab COFECHA diagnoosida ja hinnata dendrokronoloogiliste mõõtmiste [[täpsus]]t ning võimaldab oluliselt tõsta aastarõngaste mõõtmiste [[kvaliteet]]i. Tuleb rõhutada, et see programm panustab just dendrokronoloogiliste mõõtmiste täpsusele ja usaldatavusele.<ref>[http://arizona.openrepository.com/arizona/bitstream/10150/251654/1/trr-57-02-205-221.pdf Evaluating crossdating accuracy], <small>Kasutatud 14.10.2013.</small></ref>
 
Dendrokronoloogilise dateerimise täpsus on üks aasta. Võrreldavate aastarõngaste graafikud peavad ühtima. Nihutades üht graafikut ükskõik kummale poole kas või ühe aasta võrra, viib see sarnasuse rütmist välja. Järelikult, kui ridade sarnasus on piisavalt usaldatav, siis on täpsus absoluutne. Mõnel juhul võib täpsus olla pool aastat. Kui koorealune aastarõngas on täisaastarõngas, on dendrokronoloogilise dateerimise täpsuseks üks aasta, kui aga koorealune aastarõngas on poolik (lõppedes varapuiduga), siis on täpsuseks pool aastat. Dateerimisel esineb mõlemaid juhtumeid.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1243_1225.html Mida kasulikku annab aastarõngaste uurimine?], <small>Kasutatud 29.09.2013.</small></ref> Dendrokronoloogilise dateeringu usaldatavus oleneb ka uurija kogemusest. Kuigi võrreldavate ridade sarnasuse määra mõõdetakse vastavate statistiliste näitajatega, ütleb lõpliku sõna dateerija. Kõrge sarnasuse korral on dateeringu usaldatavus absoluutne (100%).
 
== Kasutamisvõimalused ==
* [[Dendropürokronoloogia]]: [[Tulekahju|põlengute]] uurimine praegusel ajal ja minevikus, dateerides tulearme puude aastarõngastes.
* [[Kunstiajalugu]]: Dendrokronoloogiat kasutatakse üha laiemalt ka [[tahvelmaal]]ide dateerimisel. Tihti leitakse signatuurita tahvelmaale, mille kohta puudub info. Sel juhul saab mõõta aastarõngaste laiusi maalialuseks kasutatud puittahvlilt, ning dendrokronoloogilise dateerimise abil selgitada välja tahvli vanuse. Lisaks tahvli vanuse selgitamisele saab nii tuvastada ka [[Võltsimine|võltsitud]] maale. Kui dendrokronoloogilisel analüüsil leitud puu maharaiumise aeg ja originaalmaali tegemise aeg ei ühti, on tegemist kas varasema maali ülemaalinguga või võltsinguga <ref>{{netiviide | URL = http://novaator.ee/ET/idee/looduslikud_triipkoodid_teenivad_kunstiajalugu/| Pealkiri = Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu| Autor = Alar Läänelaid | Väljaanne = Novaator| Aeg = 26.03.2012| Kasutatud = märts 2014| Keel = eesti}}</ref>. Võltsingute tuvastamine muutub eriti päevakajaliseks, kui leitakse mitu täpselt samasugust maali ja originaali selgekstegemine visuaalselt ei õnnestu.
 
===Muusikainstrumentide dendrokronoloogiline dateerimine===
Palju vaidlusi tekitab küsimus, kes, kus ja millal mõne muusikainstrumendi on valmistanud. Muusikainstrumentide dendrokronoloogilise dateerimise põhieesmärk on kindlaks teha, millal keelpillide kõlakastid või klahvpillide lauad on valmistatud. Selle kaudu on võimalik välja selgitada, mis piirkonnast instrumendi valmistamiseks kasutatud puu langetati. Saab võrrelda erinevad pille, nende päritolu ning valmistamisaega. Dendrokronoloogiline dateerimine võimaldab seda kõike kindlaks teha, sellest tuleneb meetodi tähtsus muusikavaldkonnale.
 
Saksamaal dateerib muusikainstrumente dendrokronoloogiliselt puiduteadlane Micha Beuting. Praeguseks on Micha Beuting dateerinud umbes neli tuhat keelpilli. Pillide aastarõngalaiuste kronoloogiad aitavad määratleda puidu päritolu, s.t. piirkonda, kus kuulsad viiulimeistrid hankisid enamiku puidust instrumentide valmistamiseks. Reeglina ei transporditud puitu kaugelt, vaid lähipiirkondadest. Keelpillide dendrokronoloogilisel analüüsimisel mõõdetakse aastarõngaste laiused instrumendi kõlakasti kaanelt, mis on valmistatud tavaliselt hariliku kuuse ''(Picea abies)'' kahest või harvem ühest radiaallauast. Instrumentide puidust valmistatud osade uurimisel ja statistilisel analüüsimisel selgus, et viiulite kõlakastide aastarõngaste keskmine laius oli 1,07 mm, mida peetakse hea tekstuuriga puiduks (Beuting 2004, 2009).<ref name="Slovenia">[http://les.bf.uni-lj.si/fileadmin/datoteke_asistentov/kcufar/Bibliografija_Cufar/89_Cufar_et_al_ZbGL2010__Violin.pdf Dendrochronological dating of two violins from private collections in Slovenia], <small>Kasutatud 27.09.2013</small></ref>
 
Tänapäeval dateeritakse keelpille dendrokronoloogiliselt mitmetes maades, kaasa arvatud Eestis.
 
== Vaata ka ==
107 496

muudatust