Redaktsioon: 11. detsember 2015, kell 14:37 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 971 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. detsember 2015, kell 16:33 redigeeri eemalda Anthrax11 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3025 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Kõnesüntees''' (inglise keeles ''~~Speech~~speech ~~Synthesis~~synthesis'') on inimkõne kunstlik produtseerimine kas inimhääle omaduste sünteesimise abil või salvestatud inimkõne üksuste ([[foneem~~\|foneemid~~]]id, [[:en:Diphone\|difoonid]], sõnad vms) ühendamise teel. Kõnesünteesiga tegelevat arvutiprogrammi nimetatakse [[kõnesüntesaator]]iks. Seda [[kõneanalüsaator]]iga kombineerides on võimalik luua keskkond, kus inimene saab arvuti või mõne arvutit sisaldava seadmega suhelda ainult kõne vahendusel. == Ajalugu == [[1779]]. aastal ehitas Peterburis elanud Taani ~~teadlase~~teadlane [[Christian Gottlieb Kratzenstein]]~~i leiutatud~~ inimese kõnetrakti ~~mudeli eeskujul~~mudeleid, mis ~~suutis~~suutsid tekitada viit vokaali,. Nende eeskujul lõi [[1791]]. aastal [[Ungari]] teadlane [[Wolfgang von Kempelen]] akustilis-mehaanilise kõnemasina, mis suutis ~~peale vokaalide~~tänu keele ja huulte mudeli ~~lisamise~~lisamisele ~~tõttu~~tekitada ~~tekitada~~peale vokaalide ka konsonante. Tegemist oli mehaaniliste aparaatidega, mis jäljendasid inimese kõnetrakti tööd rääkimise ajal. Analoogseid mehaanilisi ja poolelektroonilisi süsteeme ehitati ja arendati ilma suurema eduta ~~kuni~~ 1960~~-ndate~~. aastateni. <ref name="lemmetty">Lemmetty, Sami 1999: [http://research.spa.aalto.fi/publications/theses/lemmetty_mst/thesis.pdf ''Review of Speech Synthesis Technology''.] Master's thesis. Helsinki University of Technology.</ref> 1920. aastatel tehti esimesi katsetusi kõne elektroonilise sünteesiga. Esimeste tulemusteni jõuti kolmekümnendate aastate keskel, mil [[:en:Bell Labs\|Belli laborites]] ehitati [[VOCODER]] ja selle eeskujul [[Homer Dudley]] loodud [[VODER]] [[1939]]. aastal. Viimane koosnes heli- ja müraallikast, põhitooni kõrgust juhtivast pedaalist ja sõrmedega juhitavatest filtritest. Esimese formantsünteesil põhineva süntesaatori PAT ehitas Walter Lawrence [[1953]]. aastal. 11. rida: [[1990]]. alustati kompilatiivse kõnesünteesiga, mille puhul võeti aluseks kõnekorpustes olevad üksused ja ühendati need omavahel seotud kõneks. Esimeseks tuntumaks süsteemiks sai [[MBROLA]]. === Eestis === * Formantsüntees 1970. ja 1980. aastatel [[Keele ja Kirjanduse Instituut\|Keele ja Kirjanduse Instituudis]] (praeguses [http://portaal.eki.ee/ Eesti Keele Instituudis]) ning [http://www.ioc.ee/ Küberneetika Instituudis] ([[Mart Remmel]], Meelis Mihkla, Eugen Künnap, Olev Künnap, Arvo Ott, [[Imre Siil]], Einar Meister, Maidu Raudsepp). 16. rida ⟶ 17. rida: * Kompilatiivne ehk korpuspõhine süntees (alates 2006) Eesti Keele Instituudis ([https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=37518 Meelis Mihkla]). * Audiovisuaalne kõnesüntees (alates 2010) Küberneetika Instituudis (Einar Meister, Rainer Metsvahi) == Sünteesimeetodid == * Artikulatoorne süntees – mudel, mille puhul imiteeritakse inimese kõneorganite tegevust. 22. rida ⟶ 24. rida: Difoonsüntees Muutuva pikkusega segmentide valimine == Rakendused == * Nägemis- ja kõnepuuetega inimeste abivahendid * Keeleõpe * [[Infosüsteem]]id * Infosüsteemid * Dialoogsüsteemid * Subtiitrite helindamine

Kõnesüntees: erinevus redaktsioonide vahel