Demograafia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2015}}
[[Pilt:World population.PNG|pisi|400px|Demograafiliste andmete esitamiseks eri piirkondade kohta võidaks sageli kasutada kaarte. Maailma riikide kaart rahvastiku suuruse järgi.]]▼
▲[[Pilt:World population.PNG|pisi|Maailma riikide kaart rahvastiku suuruse järgi]]
'''Demograafia''' ([[kreeka keel]]est – ''δῆμος dēmos'' inimesed, γράφω ''graphō'' kirjeldus)<ref>[http://www.merriam-webster.com/dictionary/demography Merrianwebster sõnaraamat]</ref> ehk '''rahvastikuteadus''' uurib [[rahvastik]]u suurust, struktuuri, rahvastikusündmusi ([[sünd|sünnid]], [[surm|surmad]], [[ränne]]), rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist.
Demograafia võimaldab analüüsida kõiki ajas ja ruumis muutuvaid [[populatsioon]]e. Demograafia uuringud hõlmavad populatsioonide suuruse, struktuuride ja jaotuse analüüsimist. Samuti vaadeldakse populatsioonide siseseid ja vahelisi ruumilisi ja ajalisi muutusi, mida toovad endaga kaasa erinevused sündides, surmades, migrantide arvu muutused ja muutused vanuselises, soolises jne koosseisus.<ref name="sõna" />
Demograafia liigitatakse kirjeldavaks demograafiaks, teoreetiliseks demograafiaks, paleodemograafiaks, ajalooliseks demograafiaks. See on seotud paljude erinevate teadusvaldkondadega nagu [[ajalugu]], [[meditsiin]], [[statistika]], [[sotsioloogia]] ja [[majandus]].<ref name="sõna" />
12. rida ⟶ 10. rida:
== Ajalugu ==
Esimesi demograafiaga seotud mõtteid võib täheldada juba
[[Pilt:Graunt_Observations.jpg|pisi|Loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud, mis põhinevad juurdelisatud materjalidel ning on tehtud surnute nimekirjade alusel (1662)]]
Juba Vana-Kreekast võib
Keskajal tegelesid demograafia ideede edasi arendamisega [[William Conchesist]]<ref name="Biller2000">Peter Biller,''The measure of multitude: Population in medieval thought''[http://books.google.es/books?id=LnqlgqeYhwYC&pg=PA312&lpg=PA312&dq=Nicole+Oresme+on+demographics&source=bl&ots=1RB9HPQrvY&sig=RtvI_JuQ4SGR0QYfa7ptB5eDW1w&hl=es&ei=kdLRS8SJBcO78gbWg8jNDw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CBkQ6AEwAA#v=onepage&q&f=false].</ref>, [[Tolomeo da Lucca]]<ref name="Biller2000" />, [[Guillaume d'Auvergne]]<ref name="Biller2000" />, [[William Paull]]<ref name="Biller2000" />
Üks varasemaid demograafilisi uurimusi on loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud, mis põhinevad juurdelisatud materjalidel ning mis on tehtud surnute nimekirjade alusel (1662), mille koostas Inglise kaupmees [[John Graunt]]. See sisaldas endas ka primitiivset suremustabelit. Uurides neid üleskirjutusi, leiti näiteks, et üks kolmandik Londoni lastest surid enne 16. eluaastat.<ref name="g"> [http://iussp.org/en/about/what-is-demography International Union for the Scientific Study of Population] <small>Kasutatud 11.10.2015.</small> </ref>
Demograafia mõiste võttis esimesena kasutusele Belgia statistik [[Achille Guillard]] teoses “Rahvastikustatistika elemendid ehk võrdlev demograafia” (1855).<ref name="g"/>
18. sajandi lõpus väitis [[Thomas Malthus]], et populatsioonide kasv on eksponentsiaalne, kui seda kuidagi ei piirata. Ta kartis, et Maa rahvastik kasvab kiiremini, kui ollakse suutelised kasvatama toidu tootlikkust, mis toob endaga kaasa [[näljahäda]] ja vaesuse kasvu. Teda peetakse ülerahvastatuse ja rahvastiku kasvu limiidi ideede intellektuaalseks isaks.<ref>{{cite book|author=G. Talbot Griffith|title=Population Problems of the Age of Malthus|url=http://books.google.com/books?id=NkUoqtdA4oAC&pg=PA97|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0-521-17863-1|page=97}}</ref>
Hiljem esitasid [[Benjamin Gompertz]] ja [[Verhulst]] realistlikumad ja keerulisemad mudelid rahvastiku kasvu kohta. 1860.–1910. aastaid võib lugeda perioodiks, kus demograafiast sai eraldi uurimisala. Varem oli see olnud statistika alamvaldkond. Sel perioodil andsid oma panuse demograafia arengule kuulsad teadlased nagu [[Adolphe Quételet]] (1796–1874), [[William Farr]] (1807–1883), [[Louis-Adolphe Bertillon ]](1821–1883) ja ta poeg [[Jacques]] (1851–1922), [[Joseph Körösi]] (1844–1906), [[Anders Nicolas Kaier]] (1838–1919), [[Richard Böckh]] (1824–1907), [[Émile Durkheim]] (1858-1917), [[Wilhelm Lexis]] (1837–1914) ja [[Luigi Bodio]] (1840–1920).<ref>de Gans, Henk and Frans van Poppel (2000) Contributions from the margins. Dutch statisticians, actuaries and medical doctors and the methods of demography in the time of Wilhelm Lexis. Workshop on ‘Lexis in Context: German and Eastern& Northern European Contributions to Demography 1860-1910’ at the Max Planck Institute for Demographic Research, Rostock , August 28 and 29, 2000.</ref>
30. rida ⟶ 28. rida:
Andmete kogumisel eristatakse otsest ja kaudset andmete kogumist.
[[Rahvaloendus]] on otsese andmete kogumise meetod, mis korraldatakse tavaliselt umbes iga kümne aasta tagant. Eestvedajaks on tavaliselt riik ja püütakse loendada kõiki riigis elavaid inimesi. Lisaks rahvaarvule kogutakse informatsiooni soo, rahvuse, keelsuse, haridustaseme, töökoha, religiooni, kodakondsuse jne kohta.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13332259 Riikliku statistika seadus] <small>Kasutatud 15.10.2015.</small></ref>
Eestis on alates 1881. aastast toimunud 11 täiemahulist rahvaloendust, millest [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|viimane]] toimus 2011. aastal. Need rahvaloendused annavad viimase 130 aasta Eesti rahvastiku kohta põhjaliku ülevaate.<ref>[http://www.stat.ee/58563 Eesti rahvaloenduste lugu] <small>Kasutatud 16.10.2015.</small>
Otseseid andmeid saadakse ka registritest, mis peavad arvet sündide ja surmade, samuti juriidiliste protseduuride, nagu abielude, lahutuste ja [[migratsioon]]i kohta. Eestis koguvad andmeid rahvastiku kohta [[Eesti Statistikaamet]] ja [[Rahvastikuregister]].
Kaudset andmete kogumist kasutatakse sellistes riikides ja sellistel ajaperioodidel, mil kogu andmestik puudub, peamiselt arengumaades ja ka ajaloolise demograafia puhul. Üheks meetodiks tänapäeval arengumaades andmete kogumiseks on õdede meetod, mille puhul küsitakse naistelt, kui paljud tema õdedest on surnud ja kui palju lapsi tema õed on saanud. Nende andmete põhjal saavad uurijad kaudselt hinnata sündide ja surmade arvu. Teiseks kaudse demograafia meetodiks on inimeselt tema laste, vanemate ja õdede/vendade kohta andmete küsimine.<ref> Indirect Techniques fpr demographic estimation, New York: United Nations, 1983 http://www.un.org/esa/population/publications/Manual_X/Manual_X_Preface_TOContents.pdf <small>Kasutatud 20.10.2015.</small></ref>
41. rida ⟶ 39. rida:
===Näitajad===
[[Iive]] (I) ehk rahvastiku muutumine sõltub sündimusest, suremusest ja rändest. Iive on negatiivne, kui rahvaarv väheneb, ja positiivne, kui rahvaarv kasvab.
[[Loomulik iive|Loomulikuks iibeks]] nimetatakse sünni ja surmajuhtude vahet. Eristatakse suletud rahvastikku, kus arvestatakse vaid sündide ja surmade arvu, ning avatud
rahvastikku, mida mõjutab ka ränne.<ref name="sõna"> ''Mitmekeelne demograafiasõnastik'', Tallinn: Eesti demograafia assotsatsioon, 1993.[http://www.popest.ee/sites/default/files/Multilangual%20Demographic%20Dictionary,%20Estonian%20Section.pdf Mitmekeelne demograafiasõnastik] <small>Kasutatud 10.10.2015.</small></ref>
52. rida ⟶ 50. rida:
Imikusuremuse üldkordaja on surmade arv aastas alla ühe aastaste laste seas 1000 sünni kohta.<ref name="sõna" />
[[Keskmine eluiga]] tähistab keskmist eeldatavat eluiga sünnimomendil.<ref name="sõna" />
===Valemid===
74. rida ⟶ 72. rida:
[[Rahvastik]]u prognoos on tuleviku rahvastiku prognoosimine, milles võetakse arvesse hetkeseisu ja trende ning püütakse vastavalt neile ennustada, mida tulevik endaga kaasa toob.
Demograafiliste uurimistööde tulemusena on võimalik prognoosida
== Rahvusvahelised organisatsioonid ==
81. rida ⟶ 79. rida:
Euroopas tegeleb rahvastiku uurimisega Euroopa Rahvastiku-uuringute Ühendus (EAPS), mis asutati 1983. aastal. Ühendus tegeleb Euroopa Rahvastikukonverentsi ja paljude teiste ürituste korraldamisega. Samuti ühendab ta eri riikide rahvastikuteadlasi''. Population Europe'', ''European Journal of Population'' kui ka üleeuroopaline demograafia doktorikool on algatatud nende abiga.<ref name="koos"> Eesti demograafia keskuse koostööpartnerid https://www.tlu.ee/et/Eesti-demograafia-keskus/Teadustegevus/Koostoo <small>Kasutatud 20.10.2015.</small></ref>
== Demograafia analüüsimine Eestis ==
[[Tallinna Ülikool]]i juures tegutseb Eesti demograafia keskus, mis loodi 2015. aastal. Keskuse eelkäijateks on TLÜ Demograafia Instituut, mis asutati 1998. aastal, TPÜ demograafia õppetool, asutatud 1994. aastal ning Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskus, asutatud 1986.<ref name="keskus"> Eesti demograafia keskuse veebilehekülg, http://www.tlu.ee/et/Eesti-demograafia-keskus <small>Kasutatud 21.10.2015.</small></ref> Keskusel on 3 peamist eesmärki: Eesti rahvastiku uurimine ja analüüsimine nii Baltikumi kui ka Euroopa kontekstis, rahvastiku andmestiku arendamine ja kohandamine, et seda oleks võimalik kasutada rahvusvahelistes uuringutes''',''' ning rahvastiku uurimise järjepidevuse tagamine ja noortes teaduse vastu huvi äratamine.<ref name="keskus" />
Lisaks Eesti demograafia keskusele tegelevad demograafiliste uuringutega ka Tartu Ülikooli instituudid, Tervise Arengu Instituut, Rahvusarhiiv, Eesti Demograafia Assotsiatsioon.<ref name="koos"/>
90. rida ⟶ 86. rida:
==Vaata ka==
*[[Demograafia mõisteid]]
== Viited ==▼
{{viited|2}}▼
==Välislingid==
98. rida ⟶ 97. rida:
*[http://www.eaps.nl/index.php Euroopa Rahvastiku-uuringute Ühendus]
*[http://www.popest.ee/sites/default/files/Multilangual%20Demographic%20Dictionary,%20Estonian%20Section,%20Oskussonade%20nimistu.pdf Demograafia oskussõnade nimistu]
▲== Viited ==
▲{{viited}}
{{sotsiaalteadused}}
| |||