Rooma: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P järk-järguline > järkjärguline |
|||
39. rida:
Sinna rajasid [[Romulus]] ja [[Remus]] [[Varro]] järgi [[21. aprill]]il [[753 eKr]] Rooma linna.<ref name=Antiigileksikon/>
Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma kohal 10.–9. sajandil eKr [[Palatinus]]e ja [[Kvirinaal]]i künkal. Neis elasid [[latiinid]] ja [[sabiinid]]. Hiljem tekkisid asulad teistele Rooma piires asuvatele küngastele [[Esquilinus]]ele ja [[Viminalis]]ele. Linn kujunes välja etruskide mõjul künkaasulate järkjärgulise ühinemise järel umbes 7. sajandi lõpuks eKr. Tekkinud asulat nimetati ka Seitsme Künka linnaks ehk
Pärimuse põhjal kukutati kuningriik [[510 eKr]] ja kehtestati vabariik. Kuninga sõjaline võim läks [[konsul]]itele ja poliitiline võim [[senat]]ile, mille moodustasid [[patriits]]id ja [[magistraat|magistraadid]]. Poliitilised õigused saavutas ka [[pleebs]] ja rikkad plebeid ühinesid patriitsidega senatiaristokraatiaks, mis pidas riigiameteid.<ref name="Antiigileksikon" />▼
▲Legendi järgi valitsesid Roomat kõigepealt 7 kuningat, kellest esimene oli Romulus. Arvatavasti olid neist 4 esimest pelgalt legendaarsed. Viimased 3 kuningat olid etruski päritolu [[Tarquinius]]ed. Kuningate ajajärgul asendus sugukondlik kord varase klassiühiskonna, [[orjanduslik kord|orjandusliku korraga]]. Eelviimane kuningas [[Servius Tullius]] jagas kõik relvakandmisvõimelised roomlased varanduse põhjal 5 klassi ja sellest ajast ei määranud roomlase seisundit enam sugukondlik kuuluvus, vaid varanduslik seisund. Servius Tullius laskis rajada ka esimese [[Serviuse müür|linnamüür]]i.<ref name=Antiigileksikon/>
Edukate [[sõda]]de ja osava [[diplomaatia]] tõttu asus Rooma liitriigi etteotsa, mis [[I Puunia sõda|I Puunia sõja]] alguseks [[264 eKr]] hõlmas terve Itaalia. Edukate sõdade ([[Puunia sõjad]] ja [[Makedoonia–Rooma sõda]]) tulemusena sai Roomast maailmariik. Rooma kujunes [[Vahemere maad|Vahemere maade]] kaubanduskeskuseks ja [[Rooma denaar]] sai ametlikuks käibemündiks. Pärast [[Liitlassõda]] [[90 eKr|90]]–[[88 eKr]] said kõik vabad [[itaalikud]] Rooma kodaniku õigused ja [[Antoniuse koodeks]] andis [[212]] pKr need õigused kõigile impeeriumi vabadele kodanikele.<ref name="Antiigileksikon" />▼
▲Pärimuse põhjal kukutati kuningriik [[510 eKr]] ja kehtestati vabariik. Kuninga sõjaline võim läks [[konsul]]itele ja poliitiline võim [[senat]]ile, mille moodustasid [[patriits]]id ja [[magistraat|magistraadid]]. Poliitilised õigused saavutas ka [[pleebs]] ja rikkad plebeid ühinesid patriitsidega senatiaristokraatiaks, mis pidas riigiameteid.<ref name=Antiigileksikon/>
Vilgas ehitustegevus toimus 1. sajandil eKr [[Sulla]] ja [[Caesar]]i ajal. [[64]]. aastal keiser [[Nero]] ajal põles Rooma peaaegu täielikult maha. Pärast seda ehitati linn impeeriumi poliitilise, kultuurilise ja kaubanduskeskusena eriti luksuslikuks ja suurejooneliseks. [[Aurelianus]] laskis Rooma ümbritseda vanast suurema, 19 km pikkuse [[Aurelianuse müür|müüriga]] kaitseks [[barbarid|barbarite]] vastu.<ref name="Antiigileksikon" />▼
▲Edukate [[sõda]]de ja osava [[diplomaatia]] tõttu asus Rooma liitriigi etteotsa, mis [[I Puunia sõda|I Puunia sõja]] alguseks [[264 eKr]] hõlmas terve Itaalia. Edukate sõdade ([[Puunia sõjad]] ja [[Makedoonia–Rooma sõda]]) tulemusena sai Roomast maailmariik. Rooma kujunes [[Vahemere maad|Vahemere maade]] kaubanduskeskuseks ja [[Rooma denaar]] sai ametlikuks käibemündiks. Pärast [[Liitlassõda]] [[90 eKr|90]]–[[88 eKr]] said kõik vabad [[itaalikud]] Rooma kodaniku õigused ja [[Antoniuse koodeks]] andis [[212]] pKr need õigused kõigile impeeriumi vabadele kodanikele.<ref name=Antiigileksikon/>
Rooma kaotas suure osa oma tähtsusest [[330]], kui impeeriumi pealinnaks sai [[Konstantinoopol]], mida hakati nimetama Uueks Roomaks, ja [[404]], kui Lääne-Rooma keisrite residentsiks sai [[Ravenna]]. [[410]] purustasid ja rüüstasid Rooma [[läänegoodid]], [[455]] [[vandaalid]]. [[476]] varises [[Lääne-Rooma riik]] lõplikult kokku.<ref name="Antiigileksikon" />▼
▲Vilgas ehitustegevus toimus 1. sajandil eKr [[Sulla]] ja [[Caesar]]i ajal. [[64]]. aastal keiser [[Nero]] ajal põles Rooma peaaegu täielikult maha. Pärast seda ehitati linn impeeriumi poliitilise, kultuurilise ja kaubanduskeskusena eriti luksuslikuks ja suurejooneliseks. [[Aurelianus]] laskis Rooma ümbritseda vanast suurema, 19 km pikkuse [[Aurelianuse müür|müüriga]] kaitseks [[barbarid|barbarite]] vastu.<ref name=Antiigileksikon/>
[[493]]. aastast kuulus Rooma [[idagoodid|idagootidele]], [[552]]. aastast [[Bütsants]]ile. [[756]]. aastal sai Roomast [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] pealinn ja oli seda Kirikuriigi likvideerimiseni [[1870]].<ref name="Antiigileksikon" />▼
▲Rooma kaotas suure osa oma tähtsusest [[330]], kui impeeriumi pealinnaks sai [[Konstantinoopol]], mida hakati nimetama Uueks Roomaks, ja [[404]], kui Lääne-Rooma keisrite residentsiks sai [[Ravenna]]. [[410]] purustasid ja rüüstasid Rooma [[läänegoodid]], [[455]] [[vandaalid]]. [[476]] varises [[Lääne-Rooma riik]] lõplikult kokku.<ref name=Antiigileksikon/>
▲[[493]]. aastast kuulus Rooma [[idagoodid|idagootidele]], [[552]]. aastast [[Bütsants]]ile. [[756]]. aastal sai Roomast [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] pealinn ja oli seda Kirikuriigi likvideerimiseni [[1870]].<ref name=Antiigileksikon/>
[[Renessanss|Renessansiajal]] [[15. sajand|15.]]–[[16. sajand]]il puhkes Rooma taas õitsele. Siin tegutsesid ja jätsid oma jälje [[Bramante]], [[Michelangelo]], [[Raffael]] jt. kunstnikud.
67. rida ⟶ 62. rida:
==Vaatamisväärsused==
Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma
Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik [[Vatikan]]. 2,6 km pikkusest riigipiirist moodustab suurema osa müür. Vähem kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab paavsti eluruumid, kuulsa [[Peetri katedraal]]i, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning paarkümmend õue ja aeda. Seal asub Euroopa üks kuulsamaid muuseume [[Vatikani Muuseum]], kus on [[15. sajand]]il [[Raffael]]i maalitud [[fresko]]dega, [[Pinakoteek]] (kunstigalerii). Roomas on ka [[Michelangelo]] laemaalidega [[Sixtuse kabel]].
73. rida ⟶ 68. rida:
Rooma kirikutest on kuulsad erinevate arhitektuuristiilide poolest tuntud [[Santa Maria Maggiore basiilika]] – Rooma peakirik, mis ülistab Püha Neitsi Maarjat, San Giovanni in Laterano – esimene Rooma katedraal ja, nagu ütleb pealkiri fassaadil: "linna ja maailma kõikide kirikute ema" – keiser [[Constantinus Suur]]e poolt apostel [[Paulus]]e auks püstitatud Püha Pauluse kirik.
Rooma kuulsamate vaatamisväärsuste hulgas on [[Trevi väljak]] ja [[Trevi purskkaev]], mis on Rooma kõige kõrgem [[purskkaev]], Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis [[Navona väljak]] [[Bernini]] loodud [[Fontana dei Quattro Fiumi]] purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik.[[Pilt:RomeConstantine'sArch03.jpg|pisi|Tituse võidukaar]]Veel vaatamisväärsusi:
*[[Constantinuse võidukaar]]
*[[Kapitoolium|Kapitooliumi küngas]]
|