Musket: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukaid |
P käsitlemine > käsitsemine |
||
6. rida:
18. sajandil oli musket jalaväelase peamine tulirelv. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal oli kasutusel sileraudne eestlaetav musket.
Musketit õpiti tundma juba 16. sajandil, kuid teda ei täiustatud enne 18. sajandit. Täägi külge ühendamine, ränikivist tuleluku mehhanismi ja rauast rammimisvarda kasutuselevõtt, aga samuti odavate nitraatide leidmine ning tõhusama püssirohu tootmisprotsessi käivitamine lubas rohkem toetuda üksuste tulejõule. Musket oli lahinguväljadel domineeriv relv kuni 19. sajandini, kui andis oma suurepärase teenistuse üle uuematele mudelitele, vintrelvadele.
Vaatamata järjepidevale arendamisele oli musketitel mitmeid puuduseid. Peab ära märkima tema raske
95–150 cm pika ja 4,5–7 kg raske relva laadimine ei olnud lihtne ülesanne.
41. rida:
1815. aastal Ligny all Prantsuse 82-ne liinirügement ja kaks pataljoni, kokku umbes 1100 meest, pühiti teelt kahe tunnises tõsises tulevahetuses St. Amand-la-Haye küla pärast. Prantslaste 7. diviis kaotas selles lahingus 50% oma koosseisust, sealhulgas kaotati diviisiülem ja mõlemad brigaadikomandörid. Raske on sorteerida missugused kaotused olid tingitud suurtükitulest, missugused musketite omast. Sellegipoolest peab ütlema, et sellised kaotused ei olnud enam tulevahetustes ebatavalised.
Palju täpsem relv oli vintpüss. Sõja alguses võeti ta kasutusele osaliselt kergejalaväe üksustes. Tema laskekaugus oli palju suurem ja ohtlikum, peale selle oli vintpüss palju kergem. Tema puuduseks oli musketist veelgi keerulisem
Britid relvastasid vintpüssiga ühe lahingpataljoni. Relva mark oli Baker, ajaloo esimene masinate abil masstoodetud vintrelv.
Prantslased olid Napoleoni isiklikul käsul aastal 1807 loobunud vintpüssi kasutamisest, kuna ta pidas neid mõttetult kalliteks.
| |||