Aleksandr Ivanov (maalikunstnik): erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
Rooma perioodi teisel-kolmandal aastal muutus Ivanovi elustiil oluliselt. Ta tõmbus enesesse ja muutus üha religioossemaks, hakates tundma ka kunstilises plaanis süvendatud huvi [[evangeelium]]i temaatika vastu. Ühes oma kirjas [[1833]]. aastast teatab ta kavatsusest luua maal Messiase ilmumisest inimestele, mis võttis tema jaoks kokku evangeeliumite sõnumi.
 
Aleksandr Ivanovi üheks esimeseks [[Uus Testament|Uue Testamendi]] sündmusi käsitlevaks teoseks on aastatel [[1834]]–[[1836]] maalitud "Ülestõusnud Kristuse ilmumine Maarja Magdaleenale". See pilt osutus populaarseks nii Itaalias kui ka Venemaal ja 1836. aastal omistatianti talle selle eest [[Peterburi]]s akadeemiku tiitel.
 
==="Kristuse ilmumine rahvale"===
"Kristuse ilmumise" maalimine muutis kunstnikku oluliselt. Tõsiusklikust Ivanovist sai maalimise protsessi lõpus veendunud [[ateism|ateist]]; soov anda edasi evangeeliumi sõnumit asendus kuulsusjanu ja auahnusega. Ivanov unistas kuulsusest, mida maal õukonna silmis talle toob. Kirjavahetuses nimetas ta ennast "inimkonna valgustajaks".
 
Tegelikult ei saanud maal Ivanovi eluajal populaarseks ja sellele pöörati teenimatult vähe tähelepanu. Selle tõelinetõelise väärtusväärtuse avastatiavastasid alles hilisematehilisemad põlvkondade pooltpõlvkonnad ja tänapäeval on Ivanov tuntud peamiselt just selle ühe maali autorina.
 
===Viimased eluaastad===
[[Pilt:Tomb of Alexandr Andreevich Ivanov.jpg|thumb|Aleksandr Ivanovi hauamonument]]
Aleksandr Ivanov lõpetas "Kristuse ilmumise rahvale" maalimise [[1857]]. aastal ja alustas ettevalmistusi [[Venemaa]]le tagasipöördumiseks. Roomas oli ta elanud stipendiumirahadest, mis olid algselt mõeldud vaid neljaks aastaks, kuid mida tal oli õnnestunud oma suurteost ettekäändeks tuues pikendada ligi kolmekümne aasta peale. NüüdseksSiis aga oli tema toetajate kannatus katkenud.
 
Enne Venemaale tagasipöördumist külastas ta 1857 [[London]]it, kus kohtus oma kirjasõbra [[Aleksandr Herzen]]iga. Ta oli Herzenile kirjutanud, et lõpetades oma elutöö maalimise, "oli ta kaotanud usu, mis kergendas tema tööd". Herzenilt palus ta abi oma elule ja loomingule uue suuna leidmisel, sest "maalida ilma usuta religioosseid maale on moraalitu, see on patt..."
 
Mais [[1858]] naasis kunstnik koos oma maaliga [[Peterburi|Peterburgi]]. "Kristuse ilmumine rahvale" koos kõigi eskiisidega pandi välja algul [[Talvepalee]]s, seejärel aga ühes keiserliku kunstiakadeemia saalidest, kuid nagu eelpooleespool mainitud, osutus vastuvõtt ootamatult jahedaks. Kuigi kunstiliselt laitmatu, ei köitnud kunstniku idee ega maali süžee tolleaegset ühiskonda, ei vastanud nende maitsele ega huvidele.
 
Ta soovis müüa maali keiser [[Aleksander II]], kuid ei jäänud rahule pakutud hinnaga – 10 000 rubla kohe kätte ja lisaks 2000 rubla pensionitpensioni igal aastal kuni elu lõpuni. Kui ta lõpuks otsustas pakkumisega nõustuda, teatati talle, et tema vastus venis liiga kaua ja nüüd on tema pildi saatuse üle otsustamine antud ministrite pädevusse.
 
Kunstnik oli selleks ajaks juba pöördumatult haige. Ta suri kolm päeva hiljem oma kodus [[koolera]]sse, jõudmata ministrite otsust ära oodata. Aleksandr Ivanov maeti [[Peterburi Aleksander Nevski klooster|Peterburi Aleksander Nevski kloostri]] [[Tihvini kalmistu]]le.
 
"Kristuse ilmumine rahvale" läks tema surma järel ikkagi keisri valdusessevaldusse, kes kinkis selle omakorda edasi [[Rumjantsevi muuseum]]ile. Kui Rumjantsevi muuseum reorganiseeriti ja selle varud teiste institutsioonide vahel laiali jagati, sattus maal [[Moskva]]sse [[Tretjakovi galerii]]sse, kus sellega saab tutvuda ka kaasajaltänapäeval.
 
==Looming==
138 256

muudatust