Ungari vürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Voorits (arutelu | kaastöö)
P võibolla > võib-olla
Resümee puudub
61. rida:
|alaviide =
}}
{{Sisukord paremale}}
'''Ungari vürstkond''' või '''Ungari hertsogkond''' ([[Ungari keel|ungari]] ''Magyar Nagyfejedelemség'': "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud [[Ungarlased|Ungari]] riik [[Pannoonia tasandik]]ul, mis loodi 895. või 896. aastal pärast [[9. sajandisajand]]i sissetungi.
 
[[Ungarlased]], poolrändleva rahva [[Madjari hõimud|hõimuliit]], mida juhtis [[Árpád]], saabusid [[Ungari esiajalugu|Etelközist]], mis oli nende varasem [[vürstkond]] [[Karpaadid|Karpaatidest]] idas.
'''Ungari vürstkond''' või '''Ungari hertsogkond''' ([[Ungari keel|ungari]] ''Magyar Nagyfejedelemség'': "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud [[Ungarlased|Ungari]] riik [[Pannoonia tasandik]]ul, mis loodi 895. või 896. aastal pärast 9. sajandi sissetungi.
 
Sel perioodil näib [[Ungarlaste suurvürst|Ungari suurvürsti]] võim olevat kahanemas, hoolimata Ungari sõjaretkede[[sõjaretk]]ede edust üle Euroopa. [[Madjari hõimud|Hõimuterritooriumid]], mida valitsesid Ungari sõjapealikud[[sõjapealik]]ud, muutusid poolsõltumatuteks üksusteks (näiteks [[Gyula III|Gyula Noorema]] valdused Transilvaanias[[Transilvaania]]s). Need territooriumid taasühendati alles [[István Püha]] valitsemise ajal. Poolrändlev Ungari rahvastik võttis omaks paikse elu. Pealike [[ühiskond]] muutus riigi ühiskonnaks. 10. sajandi teisest poolest hakkas levima [[kristlus]]. Vürstkonna järglaseks sai kristlik [[Ungari kuningriik]] [[István Püha]] kroonimisega [[Esztergom]]is 1000. aasta jõulupäeval (teistel andmetel 1. jaanuaril 1001).
[[Ungarlased]], poolrändleva rahva [[Madjari hõimud|hõimuliit]], mida juhtis [[Árpád]], saabusid [[Ungari esiajalugu|Etelközist]], mis oli nende varasem vürstkond Karpaatidest idas.
 
Sel perioodil näib [[Ungarlaste suurvürst|Ungari suurvürsti]] võim olevat kahanemas, hoolimata Ungari sõjaretkede edust üle Euroopa. [[Madjari hõimud|Hõimuterritooriumid]], mida valitsesid Ungari sõjapealikud, muutusid poolsõltumatuteks üksusteks (näiteks [[Gyula III|Gyula Noorema]] valdused Transilvaanias). Need territooriumid taasühendati alles [[István Püha]] valitsemise ajal. Poolrändlev Ungari rahvastik võttis omaks paikse elu. Pealike [[ühiskond]] muutus riigi ühiskonnaks. 10. sajandi teisest poolest hakkas levima [[kristlus]]. Vürstkonna järglaseks sai kristlik [[Ungari kuningriik]] [[István Püha]] kroonimisega [[Esztergom]]is 1000. aasta jõulupäeval (teistel andmetel 1. jaanuaril 1001).
 
Ungari historiograafia kutsub kogu perioodi aastatel 896 kuni 1000 ''"vürstkonna ajastuks"''.
72. rida:
== Nimi ==
 
Ungari hõimuliidu [[etnonüüm]] on ebaselge. Ühe vaate kohaselt, järgides [[Anonymus (kroonik)|Anonymus]]e kirjeldust, kutsuti föderatsiooni "Hetumoger / Seitse madjarit" (''"VII principales persone qui Hetumoger dicuntur"'', "seitse vürstlikku isikut, keda kutsuti seitsmeks madjariks"), kuigi sõna "Magyar" tuleb võib-olla kõige tähtsama Ungari hõimu ''Megyer'' nimest. Hõimu nimi "Megyer" muutus "Magyar", viidates ungarlastele tervikuna. Kirjutatud allikad kutsusid madjareid "ungarlasteks" enne nende saabumist Pannoonia tasandikule, kui nad elasid veel [[Ungari esiajalugu|Ida-Euroopa steppides]] (aastal 837 mainis "Ungrit" [[Georgios Monachos]], aastal 862 mainis "Ungrit" [[Annales Bertiniani]], aastal 881 mainis "Ungarit" ''[[Annales iuvavenses]]'').
 
Tolleaegsetes [[Bütsants]]i allikates, mis kirjutatud [[Bütsantsi kreeka keel|kreeka keeles]], oli maa tuntud kui "Lääne-''Tourkia''". Juut [[Hasdai ibn Šaprut]] kutsus 960. aasta paiku oma kirjas [[Joseph (kasaar)|Joseph]]ile riiki "''Hungrite maa''" (ungarlaste maa).
79. rida:
=== Taust ===
 
[[Pilt:Europe around 900.jpg|thumb|left|220px|Euroopa 900. aasta paiku.]]
 
Ungarlaste (madjarite) saabumise eelõhtul 895. aasta paiku valitsesid [[Pannoonia tasandik]]u territooriumit [[Ida-Frangi riik]], [[Esimene Bulgaaria tsaaririik]] ja [[Suur-Määri riik]] (Ida-Frangi riigi vasallriik). Ungarlastel oli selle piirkonna kohta palju teadmisi, kuna neid oli ümberkaudsete riikide poolt sageli palgasõduriteks[[palgasõdur]]iteks värvatud ja nad juhtisid sellel alal omi kampaaniaid juba aastakümneid. See ala oli hõredalt asustatud [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] riigi hävitamisest saati aastal [[803]] [[Frangi keiser|Frangi keisri]] [[Karl SuureSuur]]e poolt ja madjarid (ungarlased) said edasi liikuda praktiliselt vastupanuta, rahumeelselt. Äsjaühinenud ungarlased asusid Árpádi juhtimisel Pannoonia tasandikule 895. aastast alates. Ida-Frangi [[vasall]] [[Balaton vürstkond]] [[Doonau]] taga alistati Ungari kampaania ajal Itaalia suunas 899.-900. aasta paiku. Suur-Määri riik hävitati 902. ja 907. aasta vahel ning osa sellest, endine [[Nitra vürstkond]], sai Ungari riigi osaks. Pannoonia tasandiku kaguosad olid Esimese Bulgaaria tsaaririigi võimu all, siiski kaotasid [[bulgaarlased]] oma domineerimise Ungari vallutuse tõttu. Kontroll enne Ungari asustust ''Solitudo Avarorum'' territooriumile (peamiselt [[Alföld]]i põhjaosa), kus elasid [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] riismed, ei ole veel täielikult selge.
 
=== Sõjalised saavutused ===
87. rida:
{{vaata|Ungari sissetungid Euroopasse}}
 
Vürstkond kui sõdalaste riik koos vastse sõjalise jõuga viis läbi jõulisi sõjaretki Konstantinoopolist[[Konstantinoopol]]ist Kesk-Hispaaniani ja alistas aastatel 907 kuni 910 vähemalt kolm suurt Ida-Frangi armeed. Ungarlastel õnnestus suruda ''de iure'' [[Baieri hertsogkond|Baieri]]-Ungari piir [[Enns (Fluss)|Ennsi]] jõeni (aastani 955) ja vürstkonda ei rünnatud sellest suunast 100 aastat pärast [[Bratislava lahing]]ut. Hootised Ungari kampaaniad kestsid aastani 970, siiski tähistasid kaks sõjalist kaotust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]] aastatel [[Lechi lahing|955 (Lechfeld)]] ja [[Arkadiopolise lahing (970)|970 (Arkadiopolis)]] nihet Ungari vürstkonna arengus.
 
=== Üleminek ===
 
[[Pilt:Europe map 998.PNG|left|thumb|220px|Ungari vürstkond aastal 998.]]
 
Hierarhilise pealike [[ühiskond|ühiskonna]] muutumine riigi ühiskonnaks oli üks kõige tähtsamaid arenguid sel ajal. Esialgu säilitasid madjarid poolrändleva elustiili, harrastades [[rändkarjapidamine|rändkarjapidamist]]: nad liikusid piki jõge suve- ja talvekarjamaade vahel, otsides vett oma kariloomadele. [[György Györffy]] teooria järgi kohanimedest tuletatuna oli Árpádi talvekorter - selgelt pärast [[Pannoonia]] okupeerimist aastal 900 - võib-olla 'Árpádváros' (Árpádi linn), praegu [[Pécs]]i komitaadis, ja tema suvekorter oli - nagu on kinnitanud [[Anonymus (kroonik)|Anonymus]] - [[Csepel]]. Hiljem oli selle teooria järgi tema uus suvekorter [[Žitný ostrov|Csallóköz]], siiski vaieldakse riigi varajase keskuse täpse koha üle. Gyula Kristó järgi paiknes keskus [[Doonau]] ja [[Tisza]] jõgede vahel, aga arheoloogilised leiud viitavad asukohale [[Tisza]] ülemjooksu piirkonnas.
 
[[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Konstantinos VII]] 950. aasta paiku kirjutatud ''[[De Administrando Imperio]]'' püüab määratleda täpselt ungarlaste ''Tourkia'' maad. Konstantinos kirjeldas eelmisi Ungari asukaid (näiteks [[Määrlased (hõim)|määrlasi]]), määratles varajase Ungari asustuse, mis paiknes Ungari jõgede ([[Temes]], [[Maros]], [[Körös]], [[Tisza]], [[Tutisz]]) ääres, kirjeldas ungarlaste naabreid. Konstantinosel oli rohkem teadmisi Ungari idaosast, seega ühe teooria järgi ei tähendanud ''Tourkia'' kogu föderatsiooni[[föderatsioon]]i maad, vaid ühe hõimu[[hõim]]u asustust, ja Ungari kirjelduse allikas võis olla [[Gyula II|Gyula]], kelle hõim asus 950. aasta paiku viie jõe ääres. Teise hüpoteesi järgi, mis põhineb peamiselt Konstantinose kirjeldusel, alustasid ungarlased Lääne-Ungari tegelikku asustamist alles pärast 950. aastat, kuna maa idaosa oli palju sobivam rändeluviisile.
 
Majandusliku olukorra muutumise, karjamaade vähesuse (rändleva ühiskonna toetuseks) ja edasiliikumise võimatuse tõttu hakkas poolrändlev Ungari elustiil muutuma ja madjarid võtsid omaks paikse elu ja hakkasid põllumeesteks, kuigi selle muutuse algust saab dateerida [[8. sajandigasajand]]iga. Ühiskond muutus ühtlasemaks: kohalikud slaavi ja muud rahvad ühinesid ungarlastega. Ungari hõimujuhid ja nende klannid rajasid maal kindlustatud keskusi ja hiljem muutusid nende linnused maakonnakeskusteks. Kogu Ungari külade süsteem arenes välja [[10. sajandilsajand]]il.
 
Ungarlaste suurvürstid [[Fajsz]] ja [[Taksony]] hakkasid võimustruktuure reformima[[reform]]ima. Nad kutsusid esmakordselt kristlikke misjonäre[[misjonär]]e ja ehitasid kindlustusi. Taksony kaotas vana Ungari vürstkonna keskuse (võib-olla [[Tisza]] ülemjooksul) ning otsis uue [[Székesfehérvár]]is ja [[Esztergom]]is. Taksony uuendas ka vanas stiilis sõjaväeteenistust, muutis armee relvastust ja viis ellu Ungari rahvastiku suuremahulise organiseeritud ümberasumise.
 
Ungari riigi konsolideerumine algas [[Géza]] valitsusajal. Pärast [[Arkadiopolise lahing (970)|Arkadiopolise lahingut]] oli [[Bütsants]] peamine ungarlaste vaenlane. Bütsantsi laienemine ohustas ungarlasi, kuna allutatud Esimene Bulgaaria tsaaririik oli sel ajal olnud madjaritega liidus. Olukord muutus vürstkonnale raskemaks, kui Bütsants ja [[Saksa-Rooma riik]] aastal 972 liitu asusid. Aastal 973 osales 12 hiilgavat madjari saadikut, kelle Géza oli arvatavasti nimetanud, [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|keiser Otto I]] korraldatud Riigipäeval[[Riigipäev]]al. Géza rajas tihedad sidemed Baieri õukonnaga, kutsudes sealt misjonärid ja korraldades oma poja abielu hertsog Heinrich II tütre Giselaga. Géza [[Árpádi dünastiastdünastia]]st, ungarlaste suurvürst, kes valitses vaid osa ühendatud territooriumist, kõigi seitsme [[Madjari hõimud|madjari hõimu]] nimeline ülemisand, kavatses integreerida Ungari [[kristlus|kristliku]] [[Lääne-EuroopagaEuroopa]]ga, ehitades riigi üles vastavalt Lääne poliitilisele ja sotsiaalsele mudelile. Géza vanimast pojast [[István Püha|Istvánist]] sai esimene [[Ungari kuningas]] pärast võitu oma onu [[Koppány]] üle, kes nõudis samuti trooni. Ungari ühendamine, kristliku riigi asutamine ja selle muutmine Euroopa feodaalseks monarhiaks teostati Istváni poolt.
 
=== Ristiusustamine ===