Erinevus lehekülje "Otto I (Saksa-Rooma keiser)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Otto kindlustas riigis oma võimu laiendades selleks kiriku ja piiskoppide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi [[aristokraatia]], [[hertsog]]itega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse.
 
Otto I järkas riigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega [[polaabid]]e aladele (hilisema [[Pommeri]] aladel) ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piiri[[Mark (territoorium)#Hilisemad keskaegsed margid|mark]]i ja ristiusu levitamiseks uutel aladel [[968]]. aastal [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi peapiiskopkonna]].
 
Ta võitis [[955]] [[Lechi lahing]]us [[Ungari ajalugu#Varane ajaluguvürstiriik|ungarlasi]], tehes sellega lõpu nende rüüstamistele [[Kesk-Euroopa]]s. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid [[10. sajand|järgneva sajandi]] jooksul.
 
Pärast seda läks Otto [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik|Itaalia]]sse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Aastal 951 oli [[Saksa kuningas]] Otto I abiellunud viimase Itaalia kuninga [[Lothar II (Itaalia)|Lothar II]] lese [[Adelheid]]iga ja võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest. Kui aastal 960 ründas Berengar [[Kirikuriik]]i, vallutas paavst [[Johannes XII]] kutsutud kuningas Otto Itaalia kuningriigi. Ta võttis endale ka [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] tiitli ja sellest ajast alates olid [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningad]] alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik. Et ta nõustus hakkama ka [[paavst]]i ja [[kirik]]u kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto 2. veebruaril 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellega pandi alus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]], mis kestis 844 aastat, [[1806]]. aastani.
 
[[973]]. aastal, vahetult enne oma surma kutsus Otto I [[Quedlinburg]]is kokku [[Riigipäev]]a. Sinna saabusid ka [[Poola kuningriik|Poola]] valitseja [[Mieszko I]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] [[Böömimaa valitsejate loend|valitseja]] [[Boleslav I]] ning isegi [[Bütsants]]i aadlikke. Otto esitles seal rahvale oma uut miniat, Bütsantsi printsessi [[Theofano]]t, kelle abielu Otto I poja [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]]-ga pidi sümboliseerima ida ([[Ida-Rooma keisririik]]) ja lääne ([[Lääne-Rooma keisririik]]) impeeriumi vastastikust tunnustamist ja rahu.
64 974

muudatust