Erinevus lehekülje "Estonia katastroof" redaktsioonide vahel

P
salvestus > salvestis
P (salvestus > salvestis)
Kell 0.25 peksid nelja- kuni kaheksameetrised lained Estonia vasakut parrast.<ref name=":1" /> Veidi enne kella üht öösel kuulsid meeskonnaliikmed metalseid kolksatusi.<ref name=":0" /> Vahimadrus, kes saadeti asja uurima, teatas, et kõik paistab olevat korras, kuid kuuleb autotekil olles metalset heli ega suuda selle põhjust kindlaks teha. Visiiri ja [[ramp (laevandus)|rambi]] signaaltuled näitasid, et lukud on kinni. Laevakere ragisemine, kolksumine ja metalli väändumise hääl tekitasid reisijates ärevust ning paljud ei saanud magada. Järgnevalt purunesid suurtes lainetes visiiri kinnitused, ramp avanes ja vesi tungis laeva.<ref name=":1" /> Kiiresti tekkis tuntav tüürpoordikreen, osa reisijaid hakkas kajuteist põgenema ning tekkis paanika. Kreeni tõttu jäid paljud lõksu ega suutnud oma kajuteist väljuda. Kell 1.20 teatas nõrk naisehääl eesti keeles: "Häire, häire, laeval on häire!"<ref name=":2" />
 
Kell 1.22 saatis Estonia teine [[tüürimees]] esimest korda raadioeetrisse [[Mayday]] hädakutsungi, kuid elektrikatkestuse tõttu ei saanud ta öelda laeva [[koordinaadid|koordinaate]]. Veidi hiljem siiski õnnestus Estonia vanemtüürimehel edastada laeva koordinaadid [[Mariella]]le ja [[Silja Europa]]le. Seejärel ütles Estonia teine tüürimees: "Nüüd on tõesti halvasti. See on nüüd siin tõesti halvasti."<ref name=":3">[http://www.youtube.com/watch?v=_7cZTEQJ2VQ Estonia Mayday kõne salvestussalvestis]</ref> Pärast seda Estoniaga ühendust enam ei saadud. [[Parvlaev]]ad Silja Europa ja Mariella võtsid ühendust [[merepäästekeskus]]ega, teatasid juhtunust ka teistele lähedal olevatele laevadele ning suundusid õnnetuspaigale.
 
Kreeni tõttu oli laevas raske liikuda. On arvatud, et reisijail, kes väljusid oma kajutist esimese suurema kreeni ajal, oli umbes 10–20 minutit aega välistekile jõuda. Enamik inimesi ei hakanud aga kohe väljuma ning hiljem oli see võimatu, sest kreen oli juba vähemalt 90 kraadi. Arvatakse, et välistekile jõudis vaid ligi 300 inimest ning ülejäänud uppusid koos laevaga.<ref name=":1" />
Estonia huku uurimiskomisjoni lõppraporti järgi hukkus laev projekteerimisvigade tõttu: visiiri kinnitused olid liiga nõrgad ja purunesid suurte veemasside löökide tõttu ning ramp oli seotud visiiriga.<ref name=":0" /> Estonial puudus samuti kui paljudel teistel parvlaevadel rammvahesein, mis oleks rambi avanemise korral takistanud vee pääsu autotekile. Paljud spetsialistid olid üllatunud, et laine võib puruks murda visiiri kinnitused. On arvatud, et Estonia visiirile mõjusid veejõud tugevamini seetõttu, et tal oli pikk pirnvöör.<ref name=":5" /> Estonia sillast polnud võimalik visiiri näha, mistõttu laeva juhtkond ei teadnud, et visiir on kadunud. Samuti polnud kasu visiiri kinnituse kontrolllampidest, sest need näitasid, et visiirilukud on kinni, kuid ei reageerinud lukukinnituste murdumisele.<ref name=":6">[http://www.postimees.ee/2935363/jaan-metsaveer-katastroofini-viis-paljude-sundmuste-jada Jaan Metsaveer: katastroofini viis paljude sündmuste jada]. Postimees, 28.09.2014</ref>
 
Estonia huku uurimise lõpparuanne kirjeldab 15 aastail 1973–1993 juhtunud 15 visiiriõnnetust. Väga sarnased vigastused Estonia omaleomadega olid suvel 1975 valminud Silja Line'i [[Wellamo]] visiiril 30. detsembril 1975.<ref>Pär-Henrik Sjöström. "Lahtise vöörivisiiriga "Wellamol"". "Laevanduse aastaraamat 2014". Tallinn 2014. ISBN 978-9985-9187-5-3</ref>
 
=== Kriitika lõppraportilelõppraporti kohta ===
Juba enne rahvusvahelise laevahuku uurimiskomisjoni lõpparuande valmimist asusid erinevad huvitatud osapooled komisjoni tööd kritiseerima. Selles oli järjekindel Rootsi ajakirjanik Anders Hellberg, kelle kirjutised [[Dagens Nyheter]]is halvustasid terve aasta vältel komisjoni Eesti liikmeid. Tema ja Anders Jörle 1996. aastal ilmunud raamatus "Katastrofkurs" on lisaks ebatäpsustele samasugust halvustamist.<ref>Anders Jörle, Anders Hellberg. Katastrofkurs. Estonias väg mot undergång. Stockholm, 1996.</ref>
 
1997. aastal korraldas kaks näitust Stockholmis – juunis ja detsembris – Estonia ehitanud laevatehas. Näitustel ja sel puhul ilmunud trükistes oli püütud tõestada, et laevatehas on ehitanud hea laeva, kuid eestlastest meeskond hooldas seda halvasti.{{lisa viide}}
 
Pärast lõpparuande ilmumist, novembris 1998, korraldas Põhjamaade Transporditöötajate Ametiühingute Föderatsioon Stockholmis konverentsi, millel püüti tõestada, et laevahuku lõpparuande järeldused ei pea paika.<ref>Komisjon ITF-i kohtu ees. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 1999, nr 1-2</ref>
 
Samal ajal korraldasid konverentse ka laevahuku ohvrite lähedasi ühendavad organisatsioonid, viimane selline toimus mais 2000 Stockholmis. Sellistel üritustel seati kahtluse alla üht või teist detaili laevahuku lõpparuandest, otsiti seda, mida seal polnudki, kuid peamine etteheide oli selles, et laevahuku uurimiskomisjon ei osutanud laevahuku süüdlastele. Näiteks 2000. aasta Stockholmi konverentsil esinenud Gregg Bemis kritiseeris karmilt 1994. aasta veealuste videote kvaliteeti ja soovitas tellida kvaliteetsed allveevideod temalt endalt.{{lisa viide}}
 
==== Relvavedu ====
On tuvastatud, et parvlaevaga Estonia veeti vähemalt kahel korral sõjatehnikat,<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/leivo-estoniaga-veeti-relvi-vahemalt-kahel-paeval?id=51068657 Leivo: Estoniaga veeti relvi vähemalt kahel päeval]. Eesti Päevaleht, 19.12.2006</ref> kuid puuduvad andmed, mis kinnitaksid, et sõjatehnika vedu oli laevahukuga seotud. Endine Rootsi tollitöötaja väitis, et enne Estonia katastroofi tulid Eestist Rootsi kaks veoautot, mille koormaks oli salajane sõjaelektroonika. On leitud, et tõenäoliselt ostis Rootsi Eestilt militaartehnikat, mis jäi Vene sõjaväest maha. Tollitöötaja väitel oli sõjatehnikat vedanud auto rentinud [[Ericsson]]i kontserni tütarettevõte Ericsson Access, mille osadel töötajatel oli sõjaväeline taust.<ref name=":10">[http://www.postimees.ee/1447757/rootsi-vedas-estonial-salaja-sojaelektroonikat Rootsi vedas Estonial salaja sõjaelektroonikat]. Postimees, 2.12.2004</ref> Tollane kaitseministeeriumi ametnik [[Marek Strandberg]] on meenutanud, et 1990. aastate esimesel alguses veeti Vene tehnoloogiat läände jõuliselt, aga 1994. aastal võis see juhtum olla vaid aktiivse tegevuse järellaine.<ref>Anneli Ammas, [http://epl.delfi.ee/news/eesti/mida-salajast-vois-estonia-1994-aastal-rootsi-vedada?id=50999004 Mida salajast võis Estonia 1994. aastal Rootsi vedada?] Eesti Päevaleht, 09.12.2004</ref>
 
Hukuööl oli Estonial kaheksa autot, mille kohta ei leitud registreerimisandmeid. Väidetavalt oli Estonial katastroofi ajal veoauto koobaltikoormaga.<ref name=":11">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/estoniaga-laks-pohja-8-tundmatut-autot?id=14660192 Estoniaga läks põhja 8 tundmatut autot]. Delfi, 29.12.2006</ref>
120 631

muudatust