Kolmas ristisõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Sõjaline konflikt
| konflikt = Kolmas ristisõda
| osa = [[Ristisõjad|Ristisõdadest]]
| pilt = [[File:South-eastern Europe 1180.jpg|thumb|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida [[1180]]. aastal300px]]
| pildiallkiri = Edela-Euroopa ja Lähis-Ida [[1180]]. aastal
| aeg = [[1189]]–[[1192]]
| koht = [[Lähis-Ida]]
| koordinaadid =
| kaart =
| laiuskraad =
| pikkuskraad =
| kaardisuurus =
| kaardiallkiri =
| ala =
| tulemus =
| seis =
| osaline1 = [[Rooma Katoliku Kirik]]u [[Rooma paavst|paavst]]<br>[[Jeruusalemma kuningriik]]<br>[[Inglismaa kuningriik]]<br>[[Prantsusmaa kuningriik]]<br>[[Saksa-Rooma riik]]<br>[[Austria hertsogkond]]
| osaline2 = [[Seldžukid|Seldžukkide sultanaat]]
| osaline3 =
| väejuht1 = [[Jeruusalemma kuningas]] [[Guy de Lusignan]]<br>[[Inglismaa kuningas]] [[Richard I]]<br>[[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe II]]<br> [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich I Barbarossa]]<br>[[Austria hertsog]] [[Leopold V (Austria)|Leopold V]]
| väejuht2 =[[Egiptus]]e ja [[Suur-Süüria|Süüria]] [[sultan]] [[Saladin]]
| väejuht3 =
| jõud1 =
| jõud2 =
| jõud3 =
| kaotused1 =
| kaotused2 =
| kaotused3 =
| märkused =
}}
'''Kolmas ristisõda''' ([[1189]]–[[1192]]), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada [[Püha Maa]]d [[Saladin]]i käest.
 
Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud [[Suur-Süüria]] ühendatud [[Seldžukid|Seldžuki]] päritolu [[Zengidi dünastia]] alla. Zengidi dünastial oli aga konflikt [[Fatimiidid|Fatiimide dünastia]]ga [[Egiptus]]es, mis lõppes [[Egiptus]]e ja Süüria alade ühendamisega Saladini[[Saladin]]i onu [[Shirkuh]]i poolt, kes juhtis [[Seldžukid|Seldžukkide]] vägesi. Shirkuhi surma järel [[1169]] haaras võimu Egiptuses Saladin. Nur ad-Din surma järel vallutas ja hõivas Saladin [[1174]]. aastal [[Damaskus]]e ja [[1186]]. aastaks kõik Süüria alad.
[[File:South-eastern Europe 1180.jpg|thumb|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida [[1180]]. aastal]]
[[Pilt:Seljuk Empire locator map.svg‎|300px|pisi|Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092.]]
Saladin astus ka vastu kristlikele ristisõdijateriikidele Süüria aladel ning vallutas [[Jeruusalemm]]a tagasi [[Jeruusalemma kuningas]] [[Guy de Lusignan]]ilt aastal [[1187]], [[Hattini lahing]]us. See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid omavahelise konflikti [[Inglismaa kuningas]] [[Richard I]] ja [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe II]] ning läksid koos järjekordsesse ristisõtta. Sõjakutsele vastas ka [[Friedrich I Barbarossa]], [[Saksa-Rooma keiser|Püha Rooma Keisririigi keiser]], kes nüüd oli juba küll üsna kõrges eas ning juhtis ka enda väed sõtta Pühale Maale. Tema aga paraku uppus enne Palestiinasse jõudmist ning ta väed naasid koju.
 
Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli sõjasaagi üle. [[Leopold V (Austria)|Leopold V]], Austria hertsog, kes ka osales ristisõjas, ja Philippe lahkusid pühalt maalt augustis 1191, olles tüdinud Richardist. Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu Saladiniga (9. oktoober), millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel [[Püha maa]] külastamine.
Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud [[Süüria]] [[Seldžukid|Seldžuki]] päritolu [[Zengidi dünastia]] alla. Zengidi dünastial oli aga konflikt [[Fatimiidid|Fatiimide dünastia]]ga [[Egiptus]]es, mis lõppes [[Egiptus]]e ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt.
 
Saladin astus ka vastu kristlikele ristisõdijateriikidele Süüria aladel ning vallutas [[Jeruusalemm]]a tagasi [[Jeruusalemma kuningas]] [[Guy de Lusignan]]ilt aastal [[1187]], [[Hattini lahing]]us. See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid omavahelise konflikti Inglismaa kuningas [[Richard I]] ja Prantsusmaa kuningas [[Philippe II]] ning läksid koos järjekordsesse ristisõtta. Sõjakutsele vastas ka [[Friedrich I Barbarossa]], Püha Rooma Keisririigi keiser, kes nüüd oli juba küll üsna kõrges eas ning juhtis ka enda väed sõtta Pühale Maale. Tema aga paraku uppus enne Palestiinasse jõudmist ning ta väed naasid koju.
 
Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli sõjasaagi üle. [[Leopold V (Austria)|Leopold V]], Austria hertsog, kes ka osales ristisõjas, ja Philippe lahkusid pühalt maalt augustis 1191, olles tüdinud Richardist. Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu Saladiniga (9. oktoober), millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine.
 
Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni.