Kolmas ristisõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud [[Süüria]] [[Seldžukid|Seldžuki]] päritolu [[Zengidi dünastia]] alla. Zengidi dünastial oli aga konflikt [[Fatimiidid|Fatiimide dünastia]]ga [[Egiptus]]es, mis lõppes [[Egiptus]]e ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt.
Saladin astus ka vastu kristlikele ristisõdijateriikidele Süüria aladel ning vallutas [[Jeruusalemm]]a tagasi [[Jeruusalemma kuningas]] [[Guy de Lusignan]]ilt aastal [[1187]], [[Hattini lahing]]us. See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid omavahelise konflikti Inglismaa kuningas [[Richard I]] ja Prantsusmaa kuningas [[Philippe II]] ning läksid koos järjekordsesse ristisõtta. Sõjakutsele vastas ka [[Friedrich I Barbarossa]], Püha Rooma Keisririigi keiser, kes nüüd oli juba küll üsna kõrges eas ning juhtis ka enda väed sõtta Pühale Maale. Tema aga paraku uppus enne Palestiinasse jõudmist ning ta väed naasid koju.
Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli sõjasaagi üle. [[Leopold V (Austria)|Leopold V]], Austria hertsog, kes ka osales ristisõjas, ja Philippe lahkusid pühalt maalt augustis 1191, olles tüdinud Richardist. Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu Saladiniga (9. oktoober), millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine.
| |||