Vana-Pärnu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vana-Pärnu''' [ ([[ladina keel|ladina]] (''Antiqua'') ''Perona'', [[saksa keel|saksa]] ''Alt-Pernau'']) oli [[Eesti keskaeg]]ne [[linn]] [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonnas]] [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudme läänekaldal.

Asutatud hiljemalt [[1251]] Saare-Lääne piiskopkonna pealinnana [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] poolt. Vana-Pärnu hävitati [[2. veebruar]]il [[1263]] [[Žemaidid|žemaitide]] poolt, [[Žemaitija]] valitseja vürst [[Treniota]] juhtimisel, mille järel pealinn viidi üle [[Haapsalu]]sse. Taastatud Vana-Pärnule avaldas ebasoodsat mõju vaen teisel pool Pärnu jõge asunud, [[Liivimaa ordu]]le kuuluvakuulunud Embeke ([[Pärnu|Uus-Pärnu]]) linnaga ja ta põletati veel mitu korda maha, kuni lõpuks [[Zygmunt III]] [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1611]] Uus-Pärnu pealekäimisel linna taastamise keelas. Selle otsuse kinnitas [[Karl IX]] [[19. august]]il [[1607]] ja [[Gustav II Adolf]] [[28. november|28. novembril]] [[1617]]. Vana-Pärnu maa-ala ühendati Uus-Pärnuga.