Erinevus lehekülje "Piusa jõgi" redaktsioonide vahel

resümee puudub
| nimi = Piusa jõgi
| pildi_nimi = Härma müür.jpg
| pildi_seletus = [[Härma müür]] Piusa jõel
| lähe = [[Plaani Küläjärv]] | lähe_NS = 57.67573 | lähe_EW = 27.08075
| suue = [[Pihkva järv]]e | suue_NS = 57.96742 | suue_EW= 27.81657
Piusa jõgi saab alguse [[Plaani Küläjärv]]est [[Haanja kõrgustik]]ul ja suubub [[Pihkva järv]]e. Voolab käänulises [[Piusa ürgorg|Piusa ürgorus]].
 
Jõe pikkus on 108 km, [[valgala]] 796 km&sup2;, millest 508 km&sup2; on Eesti territooriumil, langus 212 m. Piusa on Eesti suurima [[langus]]ega jõgi. Piusa jõel on asunudpaiknenud 39 vesiveskit<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref>.
 
Jõe ääres asub [[Vastseliina]] alevik.
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on [[harjus]], [[särg]], [[haug]] ja [[trulling]].
 
Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud [[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]], mis algab [[Vana-Vastseliina]] [[Vastseliina piiskopilinnus|piiskopilinnuse]] varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka [[Piusa ürgoru matkarada]].<ref name="Tammer 2005">Tammer, Enno ''Ümber Eesti'', Tartu: Tammerraamat, 2005.</ref>
 
Piusa jõgi on piirijõeks setode[[setud]]e ja võrokeste[[võrukesed|võrukeste]] vahel: paremal kaldal on setodesetude asualad ja vasakul kaldal võrokestevõrukeste asualad.<ref name="Tammer 2005" /> Jõgi on ka piiriks [[Liivimaa]] ja Setomaa[[Setumaa]] vahel, mis kujunes välja [[Liivimaa ristisõda|Saksa ekspansiooni]] pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude vahel: [[õigeusk|õigeusu]] ja [[katoliiklus|katoliku kirikusu]] vahel<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref>.
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja