Friedebert Tuglas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Propcgamer (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Propcgamer (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
Oss on lohh
{{Persoon
| Nimi = Friedebert Tuglas
| Taustavärv =
| Pilt = Friedebert Tuglas 1910.jpg
| Pildisuurus =
| Pildi info = Friedebert Tuglas aastal 1910
| Sünninimi = Friedebert Mihkelson või Michelson
| Sünniaeg = [[2. märts]] [[1886]]
| Sünnikoht = [[Ahja]], [[Võnnu kihelkond]], [[Eesti]]
| Surmaaeg = [[15. aprill]] [[1971]]
| Surmakoht = [[Tallinn]], [[Eesti]]
| Rahvus = [[eestlane]]
| a1 = Amet
| a2 = kirjanik, kirjanduskriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja, ajakirjanik
| b1 =
| b2 =
| c1 =
| c2 =
}}
'''Friedebert Tuglas''' (aastani [[1923]] '''Friedebert Mihkelson''' või '''Michelson'''; [[2. märts]] [[1886]] [[Ahja]], [[Võnnu kihelkond]], [[Tartumaa]] (praegu [[Põlvamaa]]) – [[15. aprill]] [[1971]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik.
== Elukäik ==
Friedebert Tuglas oli pärit [[Ahja]]lt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja [[Uderna kool|Uderna ministeeriumikoolis]]. [[1901]]. aastal suundus ta [[Tartu]] linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is.
Tuglas võttis osa [[1905. aasta revolutsioon]]ist. Friedebert Tuglas oli tollal aktiivne noor poliitik ja kõnemees. Kirjandusrühmituse Noor-Eesti liikmena toetas ta toona tuliselt vasakpoolseid ideid, eelkõige kodanikeõiguste laiendamist. <ref>Tuglase poliitilised vaated[http://www.sotsdem.ee/sotsiaaldemokraadid-riigi-rajajate-ja-hoidjatena/]</ref> Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). [[1906]].–[[1917]]. aastani elas ta pagulasena peamiselt [[Soome]]s ja [[Pariis]]is. [[1918]]. aastal abiellus ta [[Emma Elisabet Oinas]]ega.
Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "[[Noor-Eesti]]". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli [[Eesti Kirjanikkude Liit|Eesti Kirjanikkude Liidu]] üks asutajaid [[1922]]. aastal<ref name="veidekas">[[Rein Veidemann]]. 101 eesti kirjandusteost. Varrak, Tallinn 2011, lk 47–49.</ref> ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees.
[[1946]]. aastal valiti Tuglas [[Eesti Teaduste Akadeemia|Nõukogude Eesti akadeemikuks]] ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tušiga.<ref name="veidekas"/>
Tuglas on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le.
2. märtsil 1972 anti [[Ahja Keskkool]]ile Friedebert Tuglase nimi.
== Looming ==
Kirjandusteadlasena on Friedebert Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend [[Georg Brandes]]. Tuglase loomingus on omapäraselt ühendatud [[realism (kirjandus)|realistlik]] ja [[romantism|romantiline]] elutunnetus ning kujutuslaad. Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks.
[[Ilukirjandus]]es jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi:
*1901–1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Kirjandusse tuleb ta realistlike jutustuste ja [[novell]]idega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste [[luuletus]]te ja [[proosa]]paladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" I–II (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913).
*1914–1925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "[[Felix Ormusson]]" (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925).
*1925–1971: psühholoogilise realismi periood. Selle perioodi tähtsaim näide on romaan "[[Väike Illimar]]" (1937), mis kujutab lapse silme läbi mõisaelu ja -inimesi.
Ta viljeles ka kirjanduse lühižanre (esseede ja marginaalide kogumik "Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult muu seas [[soome keel]]est.
Ta avaldas ka reisikirju ("Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika", 1928–1930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939) ja mälestusraamatuid.
Tuglas avaldas monograafiaid [[Juhan Liiv]]ist ("Juhan Liiv", 1914, 1928), [[A. H. Tammsaare]]st ("A. H. Tammsaare", 1928) ja [[Mait Metsanurk|Mait Metsanurgast]], uurimusi ("Eduard Vilde ja Ernst Peterson", 1909; "Kirjanduslik stiil", 1912; "Ado Grenzsteini lahkumine", 1927; "Eesti Kirjameeste Selts", 1932; "Lühike Eesti kirjanduslugu", 1934) ning kirjanduskriitikat. Kriitiliste tööde paremik avaldati aastatel väljaannetes "Kriitika" I–VIII (1935–1936).
== Tunnustused ==
*[[Eesti NSV rahvakirjanik]] [[1946]]
== Artiklid ==
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=346 "Tarapita!"], [[Tarapita (rühmitus)| Tarapita]] nr. 1 [[1921]]–[[1922]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=512 Oskar Rootsman.], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr. 1 [[1924]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=613 Kaheksa aastat Juhan Liivi elust.], Looming nr. 4,5 [[1927]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=74 Eesti novellikirjandus 1930.], [[Eesti Kirjandus]] nr. 2 [[1931]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=698 Anna Haava lasteluulest.], [[Anna Haava, Miina Hermann, Aino Tamm. 70 a. sünnipäevaks]] [[1934]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=9 Eesti romaan 1934], Eesti Kirjandus nr. 3 [[1935]]
== Vaata ka ==
| |||