Talvesõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
48. rida:
Nõukogude Liidu eesmärk oli vallutada [[Soome Vabariik]], mis kuulus Molotovi-Ribbentropi pakti salajase [[lisaprotokoll]]i alusel Nõukogude huvisfääri. Nõukogude Liidul oli Soome kaudu võimalik Saksamaale elutähtsa rauamaagi ekspordi läbilõikamine Põhja-Rootsis ja valitseda kogu Läänemerd. Peale selle oleks Soome kaudu lihtsam vallutada [[Norra]], kust Nõukogude mereväel oleks olnud vabam pääs Atlandi ookeanile. Nõukogude Liit ihaldas ka Soome arenenud metsa- ja metallitööstust ning maagikaevandamist enda kasuks tööle rakendada. [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1939 esitas Nõukogude Liit Soomele ultimaatumi nihutada riigipiir Leningradist 20–25 kilomeetrit lääne poole. (Tollal läks piir Leningradist 32 km kauguselt.) Nõukogude Liit nõudis ka [[Hanko poolsaar]]e rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks ja mõningaid Soome saari [[Soome laht|Soome lahes]], kokku Soome territooriumist 2761 km². Vastu pakuti Soomele 5529 km² suurust ala [[Karjala ANSV]]-st, (soomlased ütlesid selle pakkumise kohta "2 naela suppi 1 naela (ca. 454 grammi) kulla vastu"). Soome valitsus lükkas "pakkumise" {{kas|[[5. oktoober|5. oktoobril]]}} 1939 tagasi.
Nõukogude Liidu nõutud aladel asus [[Karjala kannas]]el ka Soome põhiline kaitseliin, [[Mannerheimi liin]], NSV Liidu võimaliku rünnaku vastu. [[Jossif Stalin]] püüdis järgida [[Hitler]]i taktikat [[Tšehhoslovakkia]] vallutamisel, kui alguses nõudis Saksamaa Tšehhoslovakkia kaitseks olulise [[Sudeedimaa]] loovutamist Saksamaale, siis pärast oli Tšehhoslovakkia kaitserajatistest ilmajäänuna sunnitud loobuma ka sõjalisest vastupanust ning alistuma Saksamaale vastupanuta. Otsus keelduda NSV liidu nõudmistest ja mitte alluda Nõukogude diktaadile oli silmapaistev julgus, sest Balti riigid olid selleks ajaks juba alistumas NSV liidu survele: [[28. september|28. septembril]] Eesti, 5. oktoobril [[Läti]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Leedu]]. Samuti polnud teised Euroopa suurriigid reageerinud ei Saksamaa vallutustele [[Poola]]s ega ka N. Liidu surve avaldamisele Balti riikidele. Erinevalt Eesti valitsuse läbirääkimistest Nõukogude Liiduga, peeti Soome läbirääkimised salaja, nende sisust ei olnud teadlikud isegi kõik Soome valitsuse liikmed.
Seepeale hakkas Nõukogude Liit sõja alustamise ettekäändeks ja oma rahva arvamuse kujundamiseks välja töötama ja täide viima provokatiivseid riigipiiri[[intsident]]e, näiteks tulistati oma territooriumi [[suurtükk]]idest ja [[miinipilduja]]test.
| |||