Hertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
15. rida:
Keskaegsed Saksa [[Hõimuhertsogkonnad|hõimuhertsogkonnad]] ([[Saksa keel|saksa keeles]]: ''Stammesherzogtum'') olid seotud [[Frangi riik|Frangi riigiga]] ja langesid kokku suurte germaani [[hõim]]ude asualadega. Nad moodustasid suurte feodaalriikide tuuma, mis moodustasid kokku [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi]]. Karolingide-eelsel ajal olid need ''Schwaben'', ''Bayern'' ja ''Sachsen'', Karolingide-järgsel ajal lisandusid neile ''Franken'' ja ''Lothringen''. Nende valitsejad kandsid tiitlit [[Hertsog|''Herzog'']].
Keskaegsel [[Inglismaa]]l tehti [[Lancashire|Lancashire'i]] ja [[Cornwall]]i territooriumid hertsogkondadeks, andes hertsogitele teatavad volitused. [[Lancasteri hertsogkond]] loodi aastal 1351, kuid ühendati peagi krooniga, kui hertsog Henry Bolingbroke tõusis aastal 1399 Henry IV nime all Inglismaa troonile. [[Cornwalli hertsogkond]] loodi aastal 1337 ja on jätkuvalt Cornwalli hertsogite alluvuses. Need hertsogkonnad on tänapäeval kaotanud oma poliitilise rolli, kuid kindlustavad hertsogitele sissetuleku. Rooside sõja ajal tegi Yorki hertsog eduka sisenemise Yorki linna, väites lihtsalt, et tal on õigus oma valdusi vallata. Kõik feodaalsed hertsogkonnad, mis Inglismaad killustasid, on läinud kuningliku perekonna kätte. Peale Cornwalli ja Lancasteri on muud Briti kuninglikud hertsogkonnad titulaarsed ja nendega ei seostu maavaldusi. Mittekuninglikud hertsogkonnad on seotud maaomandiga, kuid need on lihtsalt eravaldused, millega ei seostu muid feodaalprivileege.
Viimasel ajal on territoriaalseid hertsogkondi väheks jäänud; enamus hertsogkondi on viimastel sajanditel olnud lihtsalt sümboolse tähendusega. Tänapäeval ei eksisteeri sõltumatuid hertsogkondi, v.a [[Luksemburg]], mis on sõltumatu riik ja mida ametlikult kutsutakse [[Suurhertsogkond|suurhertsogkonnaks]].
| |||