Bernard Williams: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib filosoofist; kergejõustiklase kohta vaata artiklit [[Bernard Williams (kergejõustiklane)]].}}
Sir '''Bernard Arthur Owen Williams''' ([[21. september]] [[1929]], [[Westcliff-on-Sea]], [[Essex]], [[Suurbritannia]] – [[10. juuni]] [[2003]] [[Rooma]]) oli Inglise eetik, keda ajaleht [[The Times]] nimetas "oma aja kõige säravamaks ja tähtsamaks Briti moraalifilosoofiks.
 
"Tema teoste hulka kuuluvad "Problems of the Self" (1973), "[[Moral Luck]]" (1981), "[[Ethics and the Limits of Philosophy]]" (1985) ningja "[[Truth and Truthfulness]]" (2002). 1999. aastal löödi ta rüütliks.
 
[[Knightbridge'i filosoofiaprofessor]]ina [[Cambridge'i Ülikool]]is ja [[Deutschi filosoofiaprofessor]]ina [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]] sai Williams rahvusvaheliselt tuntuks, püüdes suunata tänapäevast [[moraalifilosoofia]]t ajaloo ja kultuuri, poliitika ja psühholoogia ning eriti [[vanakreeka filosoofia]] poole. Teda on nimetatud [[humanist|humanisti]] hingega [[analüütiline filosoofia|analüütiliseks filosoofiks]]. Williams sidus eri valdkondadest pärinevaid ideid, mida tavapäraselt ei suudetud seostada. Ta põlgas ära [[stsientism]]i ja teadusliku või [[evolutsiooniline reduktsionism|evolutsioonilise reduktsionismi]], nimetades "moraalselt kujutlusvõimetuid evolutsioonilisi reduktsioniste" inimesteks, kes on talle tõeliselt vastumeelt. Williamsi jaoks oli keerukus taandamatu, ilus ja tähendusrikas.
11. rida:
Ta oli riigiametniku ainus poeg.
 
Williams õppis [[Chigwell School]]is ja [[Oxfordi Ülikool]]i [[Balliol College]]'is ([[Literae Humaniores]]). Teda mõjutas eriti [[Richard Hare]], kelle oponendiks ta kujunes. [[Eduard Fraenkel]] nägi temas lootustandvat klassikalist filoloogi, kuid tema huvid pöördusid filosoofiasse. Juba õpingute ajal sai ta tuntuks andeka filosoofina, kelle poole pöörduti kõige keerulisemate probleemidega.
 
Pärast lõpetamist (''congratulary [[First-class honours]]'') valiti ta 1951 [[All Souls]]i kolleegumiliikmekskolleegiumiliikmeks ([[Prize Fellow]]). Enne tööleasumist 1953 teenis ta aasta [[Royal Air Force]]'is [[hävituslennuk]]i [[Supermarine Spitfire]] piloodina [[Kanada]]s. Ta olevat pidanud aastat piloodina oma elu kõige õnnelikumaks ajaks.
 
Aastal 1955 asus ta elama Londonisse, kus ta töötas [[University College]]'i lektorina ja 1964. aastast [[Bedford College]]'i professorina. Aastal 1967 sai ta 38-aastasena [[Cambridge'i Ülikool]]is [[King's College]]'is [[Knightbridge'i filosoofiaprofessor]]iks. Aastatel 1979–1987 oli ta [[Edmund Leach]]i järglasena King's College'i juhataja (''Provost'').
 
==Isiklikku==
31. rida:
*''Shame and Necessity'', Berkeley: University of California Press [[1993]].
*''Making Sense of Humanity'', Cambridge: Cambridge University Press [[1995]].
*[[J. E. J. Altham]], [[Ross Harrison]] (toim). ''World, Mind, and Ethics: Essays on the ethical philosophy of Bernard Williams'', Cambridge: Cambridge University Press [[1995]].
**Bernard Williams. Replies.
*''Plato'', London: Phoenix [[1998]].
*''Truth and Truthfulness: An Essay in Genealogy'', Princeton: Princeton University Press [[2002]].
*''The Sense of the Past: Essays on the History of Philosophy'', Cambridge: Cambridge University Press [[2005]].
*[[Geoffrey Hawthorn]] (toim). ''In the Beginning was the Deed: Realism and Moralism in Political Argument'', Princeton: Princeton University Press [[2005]].
*''Philosophy as a Humanistic Discipline'', Princeton: Princeton University Press [[2005]].
 
44. rida:
* "Filosoofia kui humanitaardistsipliin" Akadeemia 5/2009
* "Sokratese küsimus" Akadeemia 5/2000
* "Moraal: Sissejuhatus eetikasse". Tõlkinud Tiiu Hallap. (Avatud Eesti raamat / Bibliotheca Controversiarum) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012
 
==Välislingid==