Doktorikraad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
lisasin ladinakeelse nimetuse |
||
12. rida:
Doktorikraad pärineb keskaegsetest [[ülikool]]idest (''doctor'' - [[ladina keel]]es "õpetaja"). Eri maadel ja mõnikord ka eri ülikoolides või koguni erinevatel erialadel esitatakse doktorikraadi saamisel erinevaid nõudmisi. Reeglina annab doktorikraad õiguse kandideerida ülikoolides õppejõu kohale - näiteks peab Eestis bakalaureuseõppe õppejõududest 50% olema doktorikraad. Mõnel maal võivad professeerumisel lisanduda eritingimused nagu näiteks [[habilitatsioon]].
Eestis on doktorikraadi nimetus enamusel erialadel "filosoofiadoktor" (''dr. phil.,'' inglispärane lühend PhD.), millele lisatakse sulgudes täidetud [[õppekava]] nimetus või kitsam õppekavajärgne spetsialiseerumine. Eraldi kraadinimetused on teoloogiadoktor (ladina lühend dr. theol.) ja õigusteaduste doktor (dr. jur.). Paljudes maades on kasutusel kraadid nagu meditsiinidoktor (dr. med.), majandusteaduste doktor (dr. rer. oec.) jne.
Doktorikraadile vastavaks loetakse Eestis ka [[NSV Liit|NSV Liidu]] haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab<ref>{{netiviide | URL =https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=909041 | Pealkiri =Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus =§ 6 | Väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | Aeg =12.06.2005 | Koht = | Väljaandja = | online =18.11.08 | Keel = }}</ref>:
| |||