|
'''Sümbol''' (kreeka sõnast ''symbolon'' ’märk, tunnus’) ehk '''võrdkuju''' on [[märk]], mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel. Klassikalise [[Charles Peirce]]’i märkide klassifikatsiooni kohaselt on sümbol üks kolmest peamisest märgitüübist [[ikoon]]i ja [[indeks]]i kõrval.
[[Erich Fromm]] jagab sümbolid kolmeks<ref name="folklore"/>:
==Kasutamine==
Sümbolid jagunevad tüübi järgi [[ikonograafia]]ks, [[piktograafia]]ks, [[kartograafia]]ks, [[ideograafia]]ks, [[tüpograafia]]ks ja [[fonograafia]]ks.<ref name="parson"/> Sümbolitena kasutaksekasutatakse erinevaid elemente. Näiteks kasutaksekasutatakse sümbolitena [[arv|arve]]. Keskajal olid erilise tähendusega arvud ühest neljateistkümneni, 24, 40, 70, 100 jt. Näiteks arv 3 on püha arv ja see sümboliseerib [[Jumal|Jumalat]] (maailm koosneb taevast, maast ja veest; inimene koosneb kehast, hingest ja vaimust), arv 13 sümboliseerib ebaõnne ja reetmist (13. mees [[Püha söömaaeg|pühal söömaajal]] oli reetur).<ref name="folklore"/> Lisaks arvudele kasutati sümbolitena veel värve, loomi ja puu- ning köögivilju.<ref name="aianduskool"/> Näiteks värvid on oma sümboolse tähenduse saanud muistsetest aegadest. Värvisümbolid on üks universaalsemaid sümbolite süsteeme, samas on erinevates kultuurides värvidel erinev tähendus. Kui näiteks punast värvi peetakse ergutavaks, siis sinise värviga sümboliseeritakse rahulikkust. Samas on punane värv ka sõja ja tule sümboliks ning sinine värv sümboliseerib ka haigust ja surma (näiteks väljend ’sinine esmaspäev’ sümboliseerib nurjumist või ebaõnnestumist).<ref name="folklore"/> [[Vikerkaar]] on tavaliselt hea märk.<ref name="hariduskeskus"/>
Kasutatakse ka visuaalseid sümboleid, näiteks eestlased kasutasid viisnurga kujutist kaitsemärgina. Viisnurk sümboliseerib inimese kuju, mille käed ja jalad on väljasirutatud. Kuusnurk või kuuskand on Eesti üks levinumatest nõiamärkidest, lisaks kasutatakse seda näiteks judaismis ja budismis püha märgina. Ring tähistab igavikku ja kõiksust, lisaks märgitakse sellega päikest ja kuud.<ref name="folklore"/>
==Sport ja sümbolid==
Sümboleid kasutatakse ka spordis. Näiteks [[Olümpiamängud|olümpiamängude]] sümbolid on [[Olümpialipp|lipp]], [[olümpiatuli]], hüüdlaused, spetsiaalsed kaubad jne. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) kasutab neid sümboleid olümpiamängude reklaamimiseks. [[Olümpiadeviis|Olümpiamängude moto]] on lausefraas „Citius, Altius, Fortius“, mis ladina keelest tõlgituna tähendab 'Kiiremini, kõrgemale, tugevamini'.<ref name="olympic"/> Selle moto esitaja oli [[Pierre de Coubertin]], kelle sõnul tähistavad need kolm sõna moraalse spordi ilu.<ref name="report"/> Coubertin esitas ka olümpiamängude sümbolina olümpialipu, milleks on valgel taustal olevad viis erineva värvusega ringi, mis on üksteisega „kokku seotud“. Viis värvi sümboliseerivad viit maailmajagu (Aafrika, Aasia, Ameerika, Austraalia ja Euroopa).<ref name="ringid"/> Lipu heiskamisel olümpiamängude avatseremoonial mängitakse [[Olümpiahümn|olümpiahümni]], mis on samuti olümpiamängude sümbol. Kuigi hümni mängiti juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896. aastal, kinnitati see muusikapala ametlikuks olümpia hümniks alles 1957. aastal. Olümpia üheks sümboliks on ka olümpiatuli ja selle teekond. Olümpiatuli süüdatakse mitu kuud enne olümpiamängude algust Kreekas, [[Olympia|Olympias]]. Tuli saadakse päikesekiirte koondamisel ühte punkti, kus asub tõrvik. Pärast tule süütamist liigub olümpiatuli läbi erinevate paikade, kuni lõpuks olümpiamängude avatseremooniale jõudes olümpiamängude tõrvik süüdatakse. Tõrviku tuli põleb kuni lõputseremooniani olümpiamängude lõpus.<ref name="tuli"/> Uuemad sümbolid on maskott, vanne, embleem, plakat jne.
==Sümbolid Euroopas==
|
