Valkla mõis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Valkla mõis''' (saksa ''Wallküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. KaasajalNüüdisajal jääb kunagine mõis [[Harju maakond|Harju maakonn]]a [[Kuusalu vald|Kuusalu valla]] territooriumile.

Valkla mõis rajati [[1627]]. aastal ningja selle esimene omanik oli [[Herman Wrangel]]. [[1652]]. aastal ostis mõisa [[Hans von Fersen]].

Mõisal oli järgemööda hulk omanikke, muuhulgas [[Nolcken]]ite ja [[Schwengelm]]ide suguvõsa. [[1785]]. aastal läks Valkla mõis [[Hermann Ludwig von Löwenstern]]i valdusse. [[1792]]. aastal läks mõis [[Brevern]]idele. [[1837]]. aastal pantis Brevernidelt Valkla mõisa [[polkovnik]] [[Gustav Georg von Nasackin|Gustav von Nasackin]] (1803–1876 [[Dresden]]) ja sai [[1843]] omanikuks. [[1877]]. aastal läks Valkla mõis Gustavi tütre Marie Sophie Anna von Nasackini (1839–1923 Valkla<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.1.285:179 Kuusalu koguduse personaalraamat VIII; EAA.1216.1.285; 1900-1914]</ref>) abielu kaudu [[Leedu kaardiväepolk|Leedu kaardiväepolgu]] lipnik [[Ernst Berend Theodor von Ramm|Ernst von Ramm]]iga (1837–1904) [[Nasackin]]itelt [[Ramm]]ide suguvõsale. Nende poeg, reservohvitser [[Eduard Jakob von Ramm|Jakob von Ramm]] (sünd. 1872) perega oli viimane mõisavalitseja, kelle kätte jäi mõis kuni [[1919]]. aasta võõrandamiseni.

Tõenäoliselt [[1760. aastad|1760. aastatel]] rajati [[barokk]]stiilis kahekorruseline [[kelpkatus]]ega peahoone. [[19. sajand]]il lisati sellele ühekorruselised tiibehitised. Hoones olid väga rikkalikud interjöörid, mis kaasajakstänapäevaks on kahjuks hävinud.

Härrastemaja ees paikneva avara väljaku ääres olid ait ja tall-tõllakuur. Tall-tõllakuur on omapärane oma sisehoovi, esiküljel paiknevate tornide ningja kaarakende tõttu.

Härrastemaja tagaküljel paiknes park. ning enamusEnamik kõrvalhooneid asus peahoonest idas.

*[[Alo Särg]], "Harjumaa mõisad ja mõisnikud". [[Argo]], [[Tallinn]] [[2006]]