Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 2 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
==Leetrihaige==
 
Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest ([[MMR -vaktsiin|MMR-vaktsiiniga]] ([[kahjutustatud elusvaktsiin]]) – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiinliitvaktsiiniga) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.<ref>Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false "Professional Guide to Diseases"], 10 trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorgansimis==
[[Vireemia]]t kutsuvad eisle vereringe kaudu tsirkuleerivad nakatunud T- ja B-rakud.
 
Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltiteskoostööaldistes elundites nagu [[nahk]], mandlid, [[silmasidekest]], [[kops]]ud, [[seedekulgla]], [[maks]], [[neerud]], [[appendiks]], [[põrn]], [[suguelund]]ite [[limaskest]] ja [[peaaju]] teatud rakupopulatsioonid.
 
Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid tänapäeval veel ei tunta, samuti puudub kõikehaarav ülevaade osalevatest valkudest ja, geenidest ningja signaaliradadest.
 
==Sümptomaatika==
}}
 
[[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni]] [[RHK-9|9. versioonis]] tähistatakse leetreid koodiga 055., mida tüsistuste korral täpsustatakse.
 
[[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|RHK-10]]-s liigitatakse leetrid naha- ja limaskestakahjustusega viirushaiguste hulka : [B05].
Kliiniline diagnoos on tänapäeval ebausutav.
 
Diagnoosimiseks tuleks läbi viia [[eristusdiagnoos]], eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu [[herpesviirusnakkused]], [[äkkeksanteem]], [[punetised]] ja [[tuulerõuged]]. Samuti eristadatuleks kavälistada [[Kawasaki haigus]]est, [[ravim]]ite poolt indutseeritud lööbeslööbed jne.
 
=== Laboratoorne diagnoosimine ===
Arvatakse, et järgmisel kokkupuutel viirusega kutsub see esile tugeva immuunvastuse (IgG-de osalus), mis osade uurijate arvates hoiab ära haiguse avaldumise.
 
Immuunpuudulikkusega inimestel toimub viiruseosakeste suhlteminesuhtlus rakkudega teisiti.
 
===Immunopatoloogia===
 
Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist [[immunosupressioon]]i, mis kujuneb peiteperioodi 10. päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viiruse tõttu:
*a) nakatuvad [[dentriitrakk|dentriitrakud]] ja [[monotsüüt|monotsüüdid]], mis takistab neil [[antigeenide esitlemine|antigeenide esitlemist]];
*b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii [[T-rakkude apoptoos]]i kui ka paljunemisraskuste tõttu;
*c) toimub [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi disbalansseerimine – T<sub>H</sub>1 nihkub T<sub>H</sub>2-le.<ref>Neal Nathanson jt, [http://books.google.ee/books?id=suFRboHkEUIC&pg=PA99&dq=immunosuppression+mechanism&hl=et&sa=X&ei=Rwe4U8OeMqOO7Qaz54DwDg&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=immunosuppression%20mechanism&f=false Viral Pathogenesis and Immunity], 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Leetriviiruse osakeste märklaud-elundiksmärklaudelundiks on [[tüümus]].<ref>PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Ravi==
 
{| align="right" cellpadding="5" style="margin-left:1em"
|+ style="margin-left:1em;" | LeetriteTeatatud teavitatud haigusjuhtumidleetrijuhud WHO statistiliste andmete alusel<ref name="whosummary">WHO: [http://www.who.int/immunization_monitoring/diseases/measles/en/ Global summary on measles], 2006</ref>
|- bgcolor="#DDDDDD"
! <span style="font-weight:normal;">WHO-piirkond</span>
===== 2010. aasta leetripuhang Malawil =====
 
2010. aastal oli [[Malawi]]l suurem leetripuhang -: 134 000 haigusjuhtu ja 304 surma.<ref>Andrea Minetti, Matthew Kagoli, Agnes Katsulukuta, Helena Huerga jt., [http://wwwnc.cdc.gov/eid/article/19/2/12-0301_article Synopsis Lessons and Challenges for Measles Control from Unexpected Large Outbreak, Malawi], 19. väljaanne, nr 2, veebruar 2013, veebiversioon (vaadatud 19.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
===2014===
 
{| align="right" cellpadding="5" style="margin-left:1em"
|+ style="margin-left:1em;" |LeetriteTeatatud teavituseleetrite statistikakahtlusega haigusjuhud WHO statistiliste andmete põhjal<ref name="whosummary">WHO: [http://www.who.int/immunization/monitoring_surveillance/burden/vpd/surveillance_type/active/measlesregionalsummary.pdf?ua=1 Reported Measles Cases by WHO region 2013, 2014, as of 11 February 2015], veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
|- bgcolor="#DDDDDD"
! <span style="font-weight:normal;">WHO piirkond</span>