Puka raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
== Ajalugu ==
Esimesed teadaolevad andmed '''Puka raamatukogu''' kohta pärinevad aastast 1922. '''Puka Tuletõrje Seltsi raamatukogu''' koosnes esialgu kogu küll ainult kahesajast raamatust ning asus Juhan Mäelo [[Asundustalu|asundustalus]]. Arusaadavalt oli taluperemees ka [[raamatukoguhoidja]]. Lugejad eelistasid ilukirjanduslikke teoseid, teaduslikke raamatuid laenutati vähem. Hooletute raamatulaenajate korrale kutsumiseks sisse seatud kautsjon muutis aga raamatukogu kasutamise mõneks ajaks tagasihoidlikumaks.
Esimesed teadaolevad andmed Puka Raamatukogu kohta pärinevad
aastast 1922. Puka Tuletõrje Seltsi raamatukogu koosnes esialgu kogu küll
ainult kahesajast raamatust ning asus Juhan Mäelo asundustalus. Arusaadavalt
oli taluperemees ka raamatukoguhoidja. Lugejad eelistasid ilukirjanduslikke
teoseid, teaduslikke raamatuid laenutati vähem. Hooletute raamatulaenajate
korrale kutsumiseks sisse seatud kautsjon muutis aga raamatukogu kasutamise
mõneks ajaks tagasihoidlikumaks.
 
1926. aastal sai '''Puka Tuletõrje Seltsi raamatukogu''' Haridusministeeriumi kooliosakonnalt. rahalist toetust 5000 [[Eesti mark|marka]]. 1927. aastal oli raamatuid juba 500 piires, märkimisväärse osa kinkis Juhan Mäelo. 1928. aastal alustati ettevalmistusi raamatukogu Puka Tuletõrje Seltsi majja kolimiseks, teoks sai see küll alles 1930. aastal. Kolimisega ühildusid raamatukogu nimetus ning asupaik. Raamatukoguhoidjatena tegid tublit tööd Aleksander Vaard, Alviine ja Peeter Sarapuu. Tungiva nõudmise tulemusena maavalitsuselt saadud toetusega muretseti uut kirjandust. Mõnda aega oli laenutamine ka tasuline – 2 [[Sent|senti]] raamatu pealt.
1926. aastal sai Puka Tuletõrje Seltsi raamatukogu Haridusministeeriumi
kooliosakonnalt. rahalist toetust 5000 marka. 1927. aastal oli raamatuid juba
500 piires, märkimisväärse osa kinkis Juhan Mäelo. 1928. aastal alustati
ettevalmistusi raamatukogu Puka Tuletõrje Seltsi majja kolimiseks, teoks sai
see küll alles 1930. aastal. Kolimisega ühildusid raamatukogu nimetus ning
asupaik. Raamatukoguhoidjatena tegid tublit tööd Aleksander Vaard, Alviine ja
Peeter Sarapuu. Tungiva nõudmise tulemusena maavalitsuselt saadud toetusega
muretseti uut kirjandust. Mõnda aega oli laenutamine ka tasuline – 2 senti
raamatu pealt.
 
Kolmekümnendate aastate lõpus oli raamatukoguhoidjaks suur kirjandushuviline Karl Katalsepp, kes oskas asjatundlikult ja sihikindlalt harjutada inimesi ka teaduslikke raamatuid lugema.
kirjandushuviline Karl Katalsepp, kes oskas asjatundlikult ja sihikindlalt
harjutada inimesi ka teaduslikke raamatuid lugema.
 
Aastatel 1941-1945 '''raamatukogu''' ei töötanud. Raamatud olid viidud varjule Julius Ojasalu aita. 1945. aastal tõi Alviine Sarapuu raamatud tagasi Puka tuletõrje majja.
viidud varjule Julius Ojasalu aita. 1945. aastal tõi Alviine Sarapuu raamatud
tagasi Puka tuletõrje majja.
 
1956. aastal oli raamatukogu Jaan Paapsteli eramajas, kust 1957. aastal koliti tagasi Puka rahvamajja. 50m<sup>2</sup> suurune ruum oli külm ning ega mööblitki eriti polnud. 1960. aastal [[Puka sovhoos|Puka sovhoosi]] abiga tehtud remont parandas siiski olukorda.
1957. aastal koliti tagasi Puka rahvamajja. 50m<sup>2</sup> suurune ruum oli
külm ning ega mööblitki eriti polnud. 1960. aastal Puka sovhoosi abiga tehtud
remont parandas siiski olukorda.
 
1985. aastal tehti rahvamajas ja raamatukogus põhjalik remont.
remont.
 
2001. aastal kolis raamatukogu uutesse ruumidesse. 200042004. aasta teisel poolel mindi üle elektroonilisele laenutusele.
aasta teisel poolel mindi üle elektroonilisele laenutusele.
 
== Juhatajad/laenutajad ==
437

muudatust