Šumilina: erinevus redaktsioonide vahel

Šumilina nimi tuleneb oletatavasti seal elanud Šumilade perest. Alevis on laste spordikool ja kaks keskkool. Antakse välja ajalehte ''Герой працы''. Šumilinas on kaks raamatukogu ja kultuurimaja. Hooned on valdavalt 22–3-3 korruselised, ettevõtted asuvad põhiliselt alevi lääneosas. Asulas on toiduainetetööstus, töödeldakse ka lina.

Šumilinat mainitakse esimest korda aastal [[1866]], mil sealt ehitati läbi [[Riia]]-–[[Orjol]]i [[raudtee]]. Külasse rajati [[Sirocina]] [[raudteejaam]] (aastast [[1962]] kannab see Babolina jaama nime).

Aastast [[1924]] oli Šumilina [[Valgevene NSV]] koosseisus.Aastal [[1938]] sai asulast alev. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hukkus piirkonnas 1500 inimest. XX sajandi lõpus rajati alevisse [[õigeusk|õigeusu]] kirik, XX sajandi lõpus ja XXI sajandi alguses [[katoliiklus|katoliku]] kirik, mille sisseõnnistamiseks luges palve paavst Johannes Paulus II. Aastal [[2008]] avati asulas [[paavst]] [[Johannes Paulus II]] mälestusmärk.

Šumilinas asub XX sajandi alguses ehitatud raudteejaam, lisaks asub seal koduloomuuseum. Alevis on aastal 1999 ehitatud õigeusu kirik ja aastal 1990 ehitama hakatud katoliku kirik. Alevi lähedal asub Suur kivi või Kuradikivi, mis on Valgevene suurim rändrahn. KevadetiKevaditi laulab Šumilina ümbruses 224-270224–270 [[ööbik]]ut; selle tulemusega on alev Valgevenes neljandal kohal.