Jürgen Habermas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2015}}
{{toimeta}}
 
[[Pilt:JuergenHabermas retouched.jpg|pisi|Jürgen Habermas (2008)]]
'''Jürgen Habermas''' (sündis [[18. juuni]]l [[1929]] [[Düsseldorf]]is) on saksa [[filosoof]] ja [[sotsioloog]].
34. rida ⟶ 35. rida:
7. K. Marx: dialektika kui vastanditevaheline võitlus ja ühtsus. J. Habermas: uus (hermeneutiline) dialektika, s.o
 
1) *aktiivne käitumisoskus;
2) *avaliku dialoogi pidamise oskus;
 
3) *ühiskonna repolitiseerimine: tähelepanu on pööratud haridusele ja kommunikatiivsele tegevusele.
2) avaliku dialoogi pidamise oskus;
 
3) ühiskonna repolitiseerimine: tähelepanu on pööratud haridusele ja kommunikatiivsele tegevusele.
 
8. K. Marx: töö kui eesmärgipärane tegevus, kus inimene rahuldab oma põhivajadusi. J. Habermas: inimtegevus:
 
1) *strateegiline tegevus on eesmärgipärane, edule orienteeritud tegevus (vahendi ratsionaalsus, instrumentaalne tegevus);
2) *kvantitatiivne tegevus, mis lähtub töö loogikast;
3) *kommunikatiivne tegevus (uus ratsionaalsus, interaktiivne tegevus) – kvalitatiivne tegevus, mis lähtub inimelu loogikast.
 
2) kvantitatiivne tegevus, mis lähtub töö loogikast;
 
3) kommunikatiivne tegevus (uus ratsionaalsus, interaktiivne tegevus) – kvalitatiivne tegevus, mis lähtub inimelu loogikast.
J. Habermas on seisukohal, et alates 19. sajandist hakkas nendevaheline erinevus kaduma (mõlemad kannatavad). Teaduslik-tehniline revolutsioon on kaotanud oma hindamise kriteeriumid. Ta nõustub H. Marcusega selles, et inimene on muutunud ühemõõtmeliseks. Arenenud on instrumentaalne mõtlemine. Inimene on vahend. Kogu ühiskond rajaneb instrumentaalsel kompetentsusel, ka haridus ja koolitus.
 
J. Habermas toob esile inimese teise mõõtme – inimene kui suhtleja:
1) *sotsiaalne kompetentsus on eelduseks kommunikatiivse kompetentsuse saavutamisel;
2) *inimese tegevusalase kompetentsuse arendamiseks (vahendi kompetentsus) tuleb arvestada, et näiteks üliõpilase-õppejõu suhe on asümmeetriline (see, kes teab, õpetab sellele, kes ei tea). Vastuolu – see, mis on õige instrumentaalse kompetentsuse korral, ei sobi kommunikatiivse kompetentsuse puhul;
 
3) *refleksiivne kompetentsus – inimene ise tegeleb enesega (iseõppimine).
2) inimese tegevusalase kompetentsuse arendamiseks (vahendi kompetentsus) tuleb arvestada, et näiteks üliõpilase-õppejõu suhe on asümmeetriline (see, kes teab, õpetab sellele, kes ei tea). Vastuolu – see, mis on õige instrumentaalse kompetentsuse korral, ei sobi kommunikatiivse kompetentsuse puhul;
 
3) refleksiivne kompetentsus – inimene ise tegeleb enesega (iseõppimine).
 
Hariduse eesmärk on luua kriitilise mõtlemise tingimused, arendada kõiki nimetatud kompetentsusi.
92. rida ⟶ 88. rida:
* Jürgen Habermas, [http://www.signandsight.com/features/1714.html Notes on a post-secular society], Signandsight.com
 
[[Kategooria{{JÄRJESTA:Saksa filosoofid|Habermas, Jürgen]]}}
[[Kategooria:SündinudSaksa 1929|Habermas, Jürgenfilosoofid]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]