Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 10 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2015}}
{{toimeta}}
 
[[Pilt:World population.PNG|thumb|Maailma riikide kaart rahvastiku suuruse järgi]]
[[Pilt:World population.PNG|pisi|Maailma riikide kaart rahvastiku suuruse järgi]]
'''Demograafia''' ([[kreeka keel]]est – ''δῆμος dēmos'' inimesed, γράφω ''graphō'' kirjeldus)<ref>[http://www.merriam-webster.com/dictionary/demography Merrianwebster sõnaraamat]</ref> ehk '''rahvastikuteadus''' uurib [[rahvastik]]u suurust, struktuuri, rahvastikusündmusi ([[sünd|sünnid]], [[surm|surmad]], [[ränne]]), rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist.
 
== Ajalugu ==
Esimesi demograafiaga seotud mõtteid võib täheldada juba Antiik-Kreeka haritlastel ning selle algseid ideid võib kohata paljudes kultuurides, näiteks [[Vana-Kreeka]]s, [[Vana-Rooma]]s, [[India]]s ja [[Hiina]]s.<ref name="Srivastava2006">[http://books.google.es/books?id=oNcflpmW3BUC&pg=PA1&lpg=PA1&dq=studies+in+demography&source=bl&ots=Y1QFr3LGxP&sig=xJkW1mxVL6XS-Gij0tOpOsFZA9E&hl=es&ei=qdjRS8DjMsGC8gbj4Ii_Dw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CCMQ6AEwAQ#v=onepage&q&f=false S.C.Srivastava,''Studies in Demography'',p.39-41]</ref>
Esimesi demograafiaga seotud mõtteid võib täheldada
juba Antiik-Kreeka haritlastel ning selle algseid ideid võib kohata paljudes
kultuurides näiteks [[Vana-Kreeka]]s, [[Vana-Rooma]]s, [[India]]s ja [[Hiina]]s.<ref name="Srivastava2006">[http://books.google.es/books?id=oNcflpmW3BUC&pg=PA1&lpg=PA1&dq=studies+in+demography&source=bl&ots=Y1QFr3LGxP&sig=xJkW1mxVL6XS-Gij0tOpOsFZA9E&hl=es&ei=qdjRS8DjMsGC8gbj4Ii_Dw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CCMQ6AEwAQ#v=onepage&q&f=false S.C.Srivastava,''Studies in Demography'',p.39-41]</ref>
 
[[Pilt:Graunt_Observations.jpg |pisi|Loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud, mis põhinevad juurdelisatud materjalidel ning on tehtud surnute nimekirjade alusel (1662)]]
Juba Vana-Kreekast võib Halikarnassose, [[Herodotos|Herodotose]], [[Hippokrates]]e, [[Epikuros]]e, [[Thukydides]]e, [[Polos]]e, [[Protagoras]]e, [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e kirjutistest leida viiteid demograafiale. <ref name="Srivastava2006" /> Rooma kirjanikud ja filosoofid [[Cicero]], [[Seneca]], [[Plinius Vanem]], [[Marcus Aurelius]], [[Epiktetos]], [[Cato]] ja Columella väljendasid samuti ideid selles valdkonnas.<ref name="Srivastava2006" />
kirjutistest leida viiteid demograafiale. <ref name="Srivastava2006" /> Rooma kirjanikud ja filosoofid [[Cicero]], [[Seneca]], [[Plinius Vanem]], [[Marcus Aurelius]], [[Epiktetos]], [[Cato]] ja
Columella  väljendasid samuti ideid
selles valdkonnas.<ref name="Srivastava2006" />
 
Keskajal tegelesid demograafia ideede edasi arendamisega  [[William Conchesist]]<ref name="Biller2000">Peter Biller,''The measure of multitude: Population in medieval thought''[http://books.google.es/books?id=LnqlgqeYhwYC&pg=PA312&lpg=PA312&dq=Nicole+Oresme+on+demographics&source=bl&ots=1RB9HPQrvY&sig=RtvI_JuQ4SGR0QYfa7ptB5eDW1w&hl=es&ei=kdLRS8SJBcO78gbWg8jNDw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CBkQ6AEwAA#v=onepage&q&f=false].</ref>, [[Tolomeo da Lucca]]<ref name="Biller2000" />, [[Guillaume d'Auvergne]]<ref name="Biller2000" />, [[William Paull]]<ref name="Biller2000" />, ja [[Ibn Khaldun]]<ref> [[Andrey Korotayev]], Artemy Malkov, & Daria Khaltourina (2006). ''Introduction to Social Macrodynamics: Compact Macromodels of the World System Growth''. Moscow: URSS, ISBN 5-484-00414-4.</ref>.
 
Üks varasemaid demograafilisi uurimusi on loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud, mis põhinevad juurdelisatud materjalidel ning mis on tehtud surnute nimekirjade alusel (1662), mille koostas Inglise kaupmees John Graunt. See sisaldas endas ka primitiivset suremustabelit.  Uurides neid üleskirjutusi, leiti näiteks, et üks kolmandik Londoni lastest surid enne 16. eluaastat.<ref name="g"> [http://iussp.org/en/about/what-is-demography International Union for the Scientific Study of Population] <small>Kasutatud 11.10.2015.</small> </ref>
Üks varasemaid demograafilisi uurimusi on loodusloolised
ja poliitilised tähelepanekud, mis põhinevad juurdelisatud materjalidel ning mis on
tehtud surnute nimekirjade alusel (1662), mille koostas Inglise kaupmees John Graunt. See sisaldas endas ka primitiivset suremustabelit.  Uurides neid üleskirjutusi, leiti näiteks, et üks kolmandik Londoni lastest surid enne 16. eluaastat.<ref name="g"> [http://iussp.org/en/about/what-is-demography International Union for the Scientific Study of Population] <small>Kasutatud 11.10.2015.</small> </ref>
 
Demograafia mõiste võttis esimesena kasutusele Belgia statistik Achille Guillard teoses “Rahvastikustatistika elemendid ehk võrdlev demograafia” (1855).<ref name="g"/>
 
18. sajandi lõpus väitis [[Thomas Malthus]], et populatsioonide kasv on eksponentsiaalne, kui seda kuidagi ei piirata. Ta kartis, et Maa rahvastik kasvab kiiremini, kui ollakse suutelised kasvatama toidu tootlikkust, mis toob endaga kaasa näljahäda ja vaesuse kasvu. Teda peetakse ülerahvastatuse ja rahvastiku kasvu limiidi ideede intellektuaalseks isaks.<ref>{{cite book|author=G. Talbot Griffith|title=Population Problems of the Age of Malthus|url=http://books.google.com/books?id=NkUoqtdA4oAC&pg=PA97|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0-521-17863-1|page=97}}</ref>
18. sajandi lõpus väitis [[Thomas Malthus]], et populatsioonide
kasv on ekspontsiaalne, kui seda kuidagi ei piirata. Ta kartis, et Maa
rahvastik kasvab kiiremini, kui ollakse suutelised kasvatama toidu tootlikkust,
mis toob endaga kaasa näljahäda ja vaesuse kasvu. Teda peetakse ülerahvastatuse ja rahvastiku kasvu limiidi ideede intellektuaalseks isaks.<ref>{{cite book|author=G. Talbot Griffith|title=Population Problems of the Age of Malthus|url=http://books.google.com/books?id=NkUoqtdA4oAC&pg=PA97|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0-521-17863-1|page=97}}</ref>
 
Hiljem esitasid [[Benjamin Gompertz]] ja [[Verhulst]] realistlikumad ja keerulisemad mudelid rahvastiku kasvu kohta. 1860.–1910. aastaid võib lugeda perioodiks, kus demograafiast sai eraldi uurimisala. Varem oli see olnud statistika alamvaldkond. Sel perioodil andsid oma panuse demograafia arengule kuulsad teadlased nagu [[Adolphe Quételet]] (1796–1874), [[William Farr]] (1807–1883), [[Louis-Adolphe Bertillon ]](1821–1883) ja ta poeg [[Jacques]] (1851–1922), [[Joseph Körösi]] (1844–1906), [[Anders Nicolas Kaier]] (1838–1919), [[Richard Böckh]] (1824–1907), [[Émile Durkheim]] (1858-1917), [[Wilhelm Lexis]] (1837–1914) ja [[Luigi Bodio]] (1840–1920).<ref>de Gans, Henk and Frans van Poppel (2000) Contributions from the margins. Dutch statisticians, actuaries and medical doctors and the methods of demography in the time of Wilhelm Lexis. Workshop on ‘Lexis in Context: German and Eastern& Northern European Contributions to Demography 1860-1910’ at the Max Planck Institute for Demographic Research, Rostock , August 28 and 29, 2000.</ref>
Hiljem esitati teadlaste [[Benjamin Gompertz]]’i ja [[Verhulst]]’i poolt realistlikumad ja keerulisemad
mudelid rahvastiku kasvu kohta.
1860.–1910. aastaid võib lugeda perioodiks, kus demograafiast sai eraldi uurimisala. Varem oli see olnud statistika alamvaldkond. Sel perioodil andsid oma panuse demograafia arengule kuulsad teadlased nagu [[Adolphe Quételet]] (1796–1874), [[William Farr]] (1807–1883), [[Louis-Adolphe Bertillon ]](1821–1883) ja ta poeg [[Jacques]] (1851–1922), [[Joseph Körösi]] (1844–1906), [[Anders Nicolas Kaier]] (1838–1919), [[Richard Böckh]] (1824–1907), [[Émile Durkheim]] (1858-1917), [[Wilhelm Lexis]] (1837–1914) ja [[Luigi Bodio]] (1840–1920).<ref>de Gans, Henk and Frans van Poppel (2000) Contributions from the margins. Dutch statisticians, actuaries and medical doctors and the methods of demography in the time of Wilhelm Lexis. Workshop on ‘Lexis in Context: German and Eastern& Northern European Contributions to Demography 1860-1910’ at the Max Planck Institute for Demographic Research, Rostock , August 28 and 29, 2000.</ref>
 
== Meetodid ==
Andmete kogumisel eristatakse otsest ja kaudset andmete kogumist.
 
Rahvaloendus on otsese andmete kogumise meetod, mis korraldatakse tavaliselt umbes iga kümne aasta tagant. Eestvedajaks on tavaliselt riik ja püütakse loendada kõiki riigis elavaid inimesi. Lisaks rahvaarvule kogutakse informatsiooni soo, rahvuse, keelsuse, haridustaseme, töökoha, religiooni, kodakondsuse jne kohta.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13332259 Riikliku statistika seadus] <small>Kasutatud 15.10.2015.</small></ref>
Andmete kogumisel eristatakse otsest ja kaudset andmete
kogumist.
 
Eestis on alates 1881. aastast toimunud 11 täiemahulist rahvaloendust, millest viimane toimus 2011. aastal. Need rahvaloendused annavad viimase 130 aasta Eesti rahvastiku kohta põhjaliku ülevaate.<ref>[http://www.stat.ee/58563 Eesti rahvaloenduste lugu] <small>Kasutatud 16.10.2015.</small> </ref>
Rahvaloendus on otsese andmete kogumise meetod, mis viiakse
tavaliselt läbi umbes iga kümne aasta tagant. Eestvedajaks on tavaliselt riik
ja püütakse loendada kõiki riigis elavaid inimesi. Lisaks rahvaarvule kogutakse informatsiooni soo, rahvuse, keelsuse,  haridustaseme, töökoha, religiooni,
kodakondsuse jne kohta.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13332259 Riikliku statistika seadus] <small>Kasutatud 15.10.2015.</small></ref>
 
Otseseid andmeid saadakse ka registritest, mis peavad arvet sündide ja surmade, samuti juriidiliste protseduuride, nagu abielude, lahutuste ja [[migratsioon]]i kohta. Eestis koguvad andmeid rahvastiku kohta Eesti Statistikaamet ja Rahvastikuregister.
Eestis on alates 1881. aastast toimunud 11 täiemahulist
rahvaloendust, millest viimane toimus 2011. aastal. Need rahvaloendused annavad viimase 130 aasta Eesti rahvastiku kohta põhjaliku ülevaate.<ref>[http://www.stat.ee/58563 Eesti rahvaloenduste lugu] <small>Kasutatud 16.10.2015.</small> </ref>
 
Kaudset andmete kogumist kasutatakse sellistes riikides ja sellistel ajaperioodidel, mil kogu andmestik puudub, peamiselt arengumaades ja ka ajaloolise demograafia puhul. Üheks meetodiks tänapäeval arengumaades andmete kogumiseks on õdede meetod, mille puhul küsitakse naistelt, kui paljud tema õdedest on surnud ja kui palju lapsi tema õed on saanud. Nende andmete põhjal saavad uurijad kaudselt hinnata sündide ja surmade arvu. Teiseks kaudse demograafia meetodiks on inimeselt tema laste, vanemate ja õdede/vendade kohta andmete küsimine.<ref> Indirect Techniques fpr demographic estimation, New York: United Nations, 1983 http://www.un.org/esa/population/publications/Manual_X/Manual_X_Preface_TOContents.pdf <small>Kasutatud 20.10.2015.</small></ref>
Otseseid andmeid saadakse ka erinevatest registritest, mis
peavad arvet sündide ja surmade, samuti juriidiliste protseduuride, nagu
abielude, lahutuste ja [[migratsioon]]i kohta. 
Eestis kogub andmeid rahvastiku kohta Eesti Statistikaamet ja
Rahvastikuregister.
 
Kaudset andmete kogumist kasutatakse sellistes riikides ja sellistel ajaperioodidel, mil kogu andmestik puudub, peamiselt arengumaades ja ka
ajaloolise demograafia puhul. Üheks meetodiks tänapäeval arengumaades andmete kogumiseks on õdede meetod, mille puhul küsitakse naistelt, kui paljud tema
õdedest on surnud ja kui palju lapsi tema õed on saanud. Nende andmete
põhjal saavad uurijad kaudselt hinnata sündide ja surmade arvu. Teiseks kaudse
demograafia meetodiks on inimeselt tema laste, vanemate ja õdede/vendade kohta
andmete küsimine.<ref> Indirect Techniques fpr demographic estimation, New York: United Nations, 1983 http://www.un.org/esa/population/publications/Manual_X/Manual_X_Preface_TOContents.pdf <small>Kasutatud 20.10.2015.</small></ref>
 
== Demograafia näitajad ja valemid ==
 
===Näitajad===
[[Iive]] (I) ehk rahvastiku muutumine  sõltub sündimusest, suremusest ja rändest. Iive on negatiivne, kui rahvaarv väheneb, ja positiivne, kui rahvaarv kasvab.
Loomulikuks iibeks nimetatakse sünni ja surmajuhtude vahet. Eristatakse suletud rahvastikku, kus arvestatakse vaid sündide ja surmade arvu, ning avatud
rahvastikku, mida mõjutab ka ränne.<ref name="sõna"> ''Mitmekeelne demograafiasõnastik'', Tallinn: Eesti demograafia assotsatsioon, 1993.[http://www.popest.ee/sites/default/files/Multilangual%20Demographic%20Dictionary,%20Estonian%20Section.pdf Mitmekeelne demograafiasõnastik] <small>Kasutatud 10.10.2015.</small></ref>
 
Sündimuse üldkordaja (N) on sündide arv aastas 1000 inimese kohta. Arvutatakse valemiga: sündivuskordaja = sündivus / keskmine elanike arv * 1000 = arv ‰ promillides.<ref name="sõna" />
[[Iive]] (I) ehk rahvastiku muutumine  sõltub sündimusest, suremusest ja rändest.
Iive on negatiivne, kui rahvaarv väheneb, ja positiivne, kui rahvaarv kasvab.
Loomulikuks iibeks nimetatakse sünni ja surmajuhtude vahet. Eristatakse suletud
rahvastikku, kus arvestatakse vaid sündide ja surmade arvu, ning avatud
rahvastikku, mida mõjutab ka ränne.<ref name="sõna"> ''Mitmekeelne
demograafiasõnastik'', Tallinn: Eesti demograafia assotsatsioon, 1993.[http://www.popest.ee/sites/default/files/Multilangual%20Demographic%20Dictionary,%20Estonian%20Section.pdf Mitmekeelne demograafiasõnastik] <small>Kasutatud 10.10.2015.</small></ref>
 
Suremuse üldkordaja (M) on surmade arv aastas 1000 inimese kohta. Arvutatakse valemiga: suremuskordaja = suremus / keskmine elanike arv * 1000 = arv ‰ promillides.<ref name="sõna" />
Sündimuse üldkordaja (N) on
sündide arv aastas 1000 inimese kohta. Arvutatakse valemiga: sündivuskordaja = sündivus / keskmine elanike arv * 1000 = arv ‰ promillides.<ref name="sõna" />
 
[[Ränne]] (S) ehk migratsioon on protsess, kus inimene vahetab oma alalist elukohta. Ränne on positiivne, kui sisserändajate hulk ületab väljarändajate hulga, ning negatiivne, kui sisserändajate hulk ei ületa väljarändajate hulka.<ref name="sõna" />
Suremuse üldkordaja (M) on
surmade arv aastas 1000 inimese kohta. Arvutatakse valemiga: suremuskordaja = suremus / keskmine elanike arv * 1000 = arv ‰ promillides.<ref name="sõna" />
 
Imikusuremuse üldkordaja on surmade arv aastas alla ühe aastaste laste seas 1000 sünni kohta.<ref name="sõna" />
[[Ränne]] (S) ehk migratsioon on
protsess, kus inimene vahetab oma alalist elukohta. Ränne on positiivne, kui sisserändajate hulk ületab väljarändajate hulga, ning negatiivne, kui sisserändajate hulk ei ületa väljarändajate hulka.<ref name="sõna" />
 
Keskmine eluiga tähistab keskmist eeldatavat eluiga sünnimomendil.<ref name="sõna" />
Imikusuremuse üldkordaja on
surmade arv aastas alla ühe aastaste laste seas 1000 sünni kohta.<ref name="sõna" />
 
Keskmine eluiga tähistab
keskmist eeldatavat eluiga sünnimomendil.<ref name="sõna" />
 
===Valemid===
 
[[Rahvaarv]] = Algne rahvaarv + [[loomulik iive]] + [[rände iive]]
 
Loomulik iive on positiive, kui sündimus on suurem kui suremus, ja negatiivne, kui on vastupidi.<ref name="sõna" />
 
[[Rände iive]] = [[Immigratsioon]] - [[Emigratsioon]]
[[Immigratsioon]] - [[Emigratsioon]]
 
Rände iive on positiivne, kui immigratsioon ületab emigratsiooni, ja negatiivne, kui on vastupidi.<ref name="sõna" />
[[Rahvastik]]u prognoos on tuleviku rahvastiku prognoosimine, milles võetakse arvesse hetkeseisu ja trende ning püütakse vastavalt neile ennustada, mida tulevik endaga kaasa toob.
 
Demograafiliste uurimistööde tulemusena on võimalik prognoosida ka Maa elanikkonna suurust aastatel 2050. ja 2100. Arvatakse, et 2050. aastaks elab Maal 9,6 miljardit ja 2100. aastaks juba 10,9 miljardit inimest. Peamiselt tõuseb vaeste arengumaade rahavaarv, kuna neis riikides puudub sündimuskontroll, kuna traditsioonid ja kultuuriruum soosivad paljulapselisi peresid. Samuti tõstavad jõudsalt rahavaarvu riigid nagu Hiina ja India, kus juba praegu elab üle poole maailma rahvastikust. Kui ei võeta kasutusele rahvastikku vähendavaid meetmeid''',''' on oodata rahvaarvu kiire kasvu jätku maailmas.<ref>Demographic Partitioning veebilehekülg http://demographicpartitions.org/science-population-determines-population-change/<small>Kasutatud 15.10.2015.</small></ref>
Demograafiliste uurimistööde tulemusena on võimalik
prognoosida ka Maa elanikkonna suurust aastatel 2050. ja 2100.
Arvatakse, et 2050. aastaks elab Maal 9,6 miljardit ja 2100. aastaks juba 10,9
miljardit inimest. Peamiselt tõuseb vaeste arengumaade rahavaarv, kuna neis
riikides puudub sündimuskontroll, kuna traditsioonid ja kultuuriruum soosivad
paljulapselisi peresid. Samuti tõstavad jõudsalt rahavaarvu riigid nagu Hiina ja India, kus juba praegu elab üle poole maailma rahvastikust. Kui ei võeta kasutusele rahvastikku vähendavaid meetmeid''',''' on oodata rahvaarvu kiire kasvu jätku maailmas.<ref>Demographic Partitioning veebilehekülg http://demographicpartitions.org/science-population-determines-population-change/<small>Kasutatud 15.10.2015.</small></ref>
 
== Rahvusvahelised organisatsioonid ==
 
== Demograafia Eestis ==
 
[[Tallinna Ülikool]]i juures tegutseb Eesti demograafia keskus, mis loodi 2015. aastal. Keskuse eelkäijateks on TLÜ Demograafia Instituut, mis asutati 1998. aastal, TPÜ demograafia õppetool, asutatud 1994. aastal ning Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskus, asutatud 1986.<ref name="keskus"> Eesti demograafia keskuse veebilehekülg, http://www.tlu.ee/et/Eesti-demograafia-keskus <small>Kasutatud 21.10.2015.</small></ref>
 
Keskusel on 3 peamist eesmärki: Eesti rahvastiku uurimine ja analüüsimine nii Baltikumi kui ka Euroopa kontekstis, rahvastiku andmestiku arendamine ja kohandamine, et seda oleks võimalik kasutada rahvusvahelistes uuringutes''',''' ning rahvastiku uurimise järjepidevuse tagamine ja noortes teaduse vastu huvi äratamine.<ref name="keskus" />
kontekstis, rahvastiku andmestiku arendamine ja kohandamine, et seda oleks võimalik kasutada rahvusvahelistes uuringutes''',''' ning rahvastiku uurimise järjepidevuse tagamine ja noortes teaduse vastu huvi äratamine.<ref name="keskus" />
 
Lisaks Eesti demograafia keskusele tegelevad demograafiliste uuringutega ka Tartu Ülikooli instituudid, Tervise Arengu Instituut, Rahvusarhiiv, Eesti Demograafia Assotsiatsioon.<ref name="koos"/>
 
==Vaata ka==
*[[Demograafia mõisteid]]
 
==Välislingid==
*[http://www.popest.ee/node/40 Mitmekeelne demograafiasõnastik] (demograafia mõistete ja terminite ülevaade ning eesti-inglise sõnastik, pdf)
*[http://www.tlu.ee/et/Eesti-demograafia-keskus Eesti demograafia keskus]
 
*[http://demographicpartitions.org/ Demographic Partitioning veebilehekülg]
[http://www.tlu.ee/et/Eesti-demograafia-keskus Eesti demograafia keskus]
*[http://iussp.org/en Rahvastiku Teadusliku Uurimise Rahvusvaheline Ühingu]
 
*[http://www.eaps.nl/index.php Euroopa Rahvastiku-uuringute Ühendus]
[http://demographicpartitions.org/ Demographic Partitioning veebilehekülg]
*[http://www.popest.ee/sites/default/files/Multilangual%20Demographic%20Dictionary,%20Estonian%20Section,%20Oskussonade%20nimistu.pdf Demograafia oskussõnade nimistu]
 
[http://iussp.org/en Rahvastiku Teadusliku Uurimise Rahvusvaheline Ühingu]
 
[http://www.eaps.nl/index.php Euroopa Rahvastiku-uuringute Ühendus]
 
[http://www.popest.ee/sites/default/files/Multilangual%20Demographic%20Dictionary,%20Estonian%20Section,%20Oskussonade%20nimistu.pdf Demograafia oskussõnade nimistu]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
 
{{sotsiaalteadused}}
105 525

muudatust