Põrniklased: erinevus redaktsioonide vahel

'''Põrniklased''' (''Scarabaeidae'') on putukate sugukond [[Mardikalised|mardikaliste]] seltsist. Eestis on põrniklasileidub üle 70 liigi põrniklasi. Tuntumad neist on puude ja rohttaimede juuri kahjustavate vastsetega [[harilik maipõrnikas]], õitel sageli kohatav [[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), [[metallpõrnikas]] [[ninasarvikpõrnikas|ja ninasarvikpõrnikas]]. Aedades on tavalinetavalise kahjurina tuntud [[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola'').

Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-412–41 millimeetritmm), jässakad, lameljate tundlatega mardikad. Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud. Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud. Peale ronimise on sellistel jalgadel ka kaevamise ülesannefunktsioon. Põrnikad peavad vähemalt mõnel eluperioodil mullas endale käike rajama. Mõni veedab pea kogu elu [[kõdu]]s. Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid. Mullas elavad põrniklased on enamuses tumedad, ka süsimustad. Õitel toituvad põrnikad on värvikamad.

Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Põrniklaste vastsed on valged, paksud, kõvera kehaga tõugud ehk konud, kes elavad mullas, kõdupuidus ja sõnnikus, mõned isegi sipelgapesades. [[Sitikad|Sitikate]] valmikud ja vastsed elavad mullas või sõnnikus ja toituvad peamiselt loomade väljaheidetest. Teiste põrniklaste valmikute menüüsse kuuluvad ka taimede maapealsed osad -– noored võrsed, lehed ja õied. Nende vastsed elavad mullas ja toituvad kõdust, huumusest ja taimede juurtest. Põrniklaste areng kestab sageli mitu aastat.

== Eesti põrniklasedpõrniklasi ==

*''Melolontha hippocastani'' [[harlikharilik maipõrnikas]]