Erinevus lehekülje "Konstantin Päts" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 31 861 baiti ,  4 aasta eest
Parem inf
(Parem inf)
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
{{keeletoimeta}}
{{Infobox President
| nimi=Konstantin Päts
| pildi nimi=Konstantin Päts.jpg
| amet=1. [[Eesti Vabariigi President]]
| ametiajaalgus=24. aprill 1938
| ametiajalõpp=21. juuli 1940 (18. jaanuar 1956)
| järgmine=[[Jüri Uluots]]
| amet2=[[Riigihoidja]]
| ametiajaalgus2=3. september 1937
| ametiajalõpp2=24. aprill 1938
| amet3=2. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921
| ametiajalõpp3=21. november 1922
| eelmine3=[[Ants Piip]]
| järgmine3=[[Juhan Kukk]]
| amet4=4. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus4=2. august 1923
| ametiajalõpp4=26. märts 1924
| eelmine4=[[Juhan Kukk]]
| järgmine4=[[Friedrich Akel]]
| amet5=10. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus5=12. veebruar 1931
| ametiajalõpp5=19. veebruar 1932
| eelmine5=[[Otto Strandman]]
| järgmine5=[[Jaan Teemant]]
| amet6=13. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus6=21. oktoober 1933
| ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934
| eelmine6=[[Jaan Tõnisson]]
| amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]]
| ametiajaalgus7=24. veebruar 1918
| ametiajalõpp7=8. mai 1919
| järgmine7=[[Otto Strandman]]
| amet8=7. [[Eesti Vabariigi peaminister]]
| ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934
| ametiajalõpp8=3. september 1937
| eelmine8=[[Ants Piip]]
| järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]]
| sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]]
| sünnikoht=[[Tahkuranna vald]]
| surmakuupäev=[[18. jaanuar]] [[1956]]
| surmakoht=[[Buraševo]]
| alma_mater=[[Tartu ülikool]]
| partei=[[Maaliit]]</br>[[Põllumeestekogud]]
|}}
'''Konstantin Päts''' [[Vabadusrist|VR I/1 ja III/1]] ([[23. veebruar]] [[1874]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]] – [[18. jaanuar]] [[1956]] [[Buraševo]], [[Tveri oblast|Kalinini oblast]]) oli [[Eesti]] riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli [[Eesti president|Eesti Vabariigi esimene president]].
 
== Elulugu ==
[[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|left|300px|Konstantin Pätsi pere]]
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomaniku Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles [[Valga]] linnapea Razumovski perekonnas;{{lisa viide}} väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] Krüdeneri peres, <ref>[http://www.parnupostimees.ee/2111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval]. Pärnu Postimees, 4. märts 2005.</ref> kuid tegemist on eksitusega, Olga oli paruni peres guvernandiks. Olga Tumanova isa oli Hariton Tumanov ning ta sündis Viljandis.
 
Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik.
 
Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]]is, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]]<ref>[http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг.]</ref>. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is. [[1894]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadiga (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga), [[Rooma õigus]]e teemal. Sellele järgnes aastane teenistus [[Pihkva]]s [[96. Omski jalaväepolk|96. Omski jalaväepolgus]], kust ta lahkus [[lipnik]]u aukraadiga.
 
1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as advokaat [[Jaan Poska]] abilisena. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]]. 1901. aastal osales ta [[Eesti Spordiselts Kalev|Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev]] asutamises ning temast sai spordiseltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel [[baltisakslased|baltisakslaste]] ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna [[linnanõunik]]uks ja 19. aprillil sai Pätsist [[Tallinna linnapea]] abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja.
 
===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist===
Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse "[[Teataja]]s" äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts [[Šveits]]is, kust [[1907]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]]. aastatel Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t.
 
[[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus [[Rapla]] sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning ilmus suvel [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ning naasis poliitikasse.
 
Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna [[12. aprill]]il [[1917]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] poolt kinnitati. Alates veebruarist [[1916]]. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas [[Peeter Suure merekindlus]]es, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimehena [[Eesti rahvusväeosad]]e asutamises, kuulus [[Järvamaa]] saadikuna [[Eesti Maapäev]]a liikmete hulka ning valiti [[Eesti Maavalitsus]]e esimeheks. Pärast [[bolševikud|bolševike]] riigipööret oli Päts kuu aega vangis ning siirdus seejärel põranda alla. [[19. veebruar]]il [[1918]] sai temast [[Eestimaa Päästmise Komitee]] esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese [[Ajutine Valitsus (Eesti)|Ajutise Valitsuse]] moodustamist, kuhu ta kuulus [[ministrite nõukogu]] esimehe ja [[Eesti siseminister|siseministrina]]. Konstantin Päts arreteeriti [[11. juuni]]l 1918 selle eest, et [[Lääne maakonnavalitsus]]est leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimud]] ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda [[Eesti Maapäev]]ast<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 "Vastsündinud vabariik sakste kanna all"], 2008/2, [[Tarkade Klubi]]</ref>. 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts [[Saksamaa|Saksa]] okupatsioonivõimude juhi [[kindral]] [[Adolf von Seckendorff]]i korraldusel [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis [[Kuramaa kubermang]]us ja [[Poola]]s [[Minski kubermang|Minski]] ja [[Grodno kubermang]]us.
 
===Päts Eesti Vabariigi riigiorganites===
Pärast Saksamaa [[Novembrirevolutsioon]]i ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus [[kommunistid|kommunistidega]] läbirääkimisi mitte pidada ning [[Eesti Vabadussõda]] alustada. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni [[8. mai]]ni [[1919]]) oli Päts Eesti Vabariigi [[peaminister|pea]]- ja [[sõjaminister]], pärast [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]] opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõja]] alustamise vastane.
 
Konstantin Päts kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ja I–V [[Riigikogu]]sse. Jaanuarist [[1921]] novembrini [[1922]] ([[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]), augustist [[1923]] märtsini [[1924]] ([[Konstantin Pätsi teine valitsus]]), veebruarist [[1931]] veebruarini [[1932]] ([[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]), novembrist 1932 maini [[1933]] ja oktoobrist 1933 jaanuarini [[1934]] oli [[riigivanem]] (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Alates 1925. aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]) asutaja ja liige.
 
Päts tegutses ka äris. 1920–21 ja [[1925]]–31 oli ta [[Tallinna Börsikomitee]] esimees ning tegutses [[Eesti-Vene Kaubandusekoda|Eesti-Vene Kaubandusekojas]] jm. [[Harju Pank|Harju Panga]] [[pankrot]]i järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses<ref>Kah Harju panga ohvrid. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr. 39, lk. 1.</ref>. Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud [[Jaak Valge]] ning [[Magnus Ilmjärv]]. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Hiljem [[Jaak Valge]] poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks.
 
Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.
 
21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|Peaministriks Riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|Peaministriks]]. Konstantin Päts kandideeris ka uue põhiseaduse alusel Riigivanemaks, tema esindajateks Valimiste Peakomitees olid [[August Jürman]] ja [[Eduard Sahkenberg]]<ref>Ka A. Rei kandideerib. Rahvaleht, 24. veebruar 1934, nr. 23, lk. 3.</ref>. Konstantin Päts kehtestas [[12. märts]]il [[1934]] [[vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Eesti kaitseväed|kaitsevägede]] [[ülemjuhataja]]ks. Ta oli Peaminister Riigivanema ülesannetes, [[Riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.4.257a:3 Vabariigi presidendi pühalik tõotus]</ref> Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.
 
Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti.
 
"Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu ''etc'' paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine". <ref>Enn Soosaar. Esseed ja artiklid. Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest. Enn Soosaare Sihtasutus, Kirjastus SEJS, Tallinn 2012, lk. 92</ref>
 
Tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis, juriidiliselt [[õigustühine|õigustühiseks]]. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine<ref>[http://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ EV kontinuiteet 1940–1945 Enn Sarv]</ref>.
 
[[21. juuni]]l 1940 andis Päts allkirja [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit [[21. juuli]]l allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel.
 
=== Vangistus ===
Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni [[26. juuni]]ni [[1941]] oli ta koos perekonnaga [[Baškiiria]]s, [[Ufaa]]s [[vabakäiguvang]], pärast seda 1942. aasta lõpus [[Kirov]]is, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris koos poja Viktoriga [[Vitebsk]]isse. 1943. aastast viibis ta [[Peterhof]]is, kuid need alad olid sellel ajal okupeeritud saksa vägede poolt ning tõenäoliselt viibis ta selle ajal kinnipidamisasutustes Kirovis. Alles 29. aprill 1952. aastal saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiuministri V. Pobuse{{lisa viide}} korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. K. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides tema nime "Johannes Augusti poeg Päts". K. Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref>[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> [[1. jaanuar]]ist [[1955]]. aastast kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri.
 
== Säilmete otsimisest ==
 
Aastal 1988 otsisid [[Eesti NSV RJK]] töötajad [[Henn Latt]] ja [[Valdur Timusk]] üles Konstantin Pätsi haua [[Tver|Kalinin]]i (nüüd [[Tveri oblast]]is), see leiti Tverist 15 km kaugusel asuvas külas, [[Buraševo]]s, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gus­sevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov.<ref name="Videvik_11112010"/>
 
Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i esindajatega [[Buraševo]]sse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti [[Geneetiline info|geneetiliselt]] kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga<ref name="Videvik_11112010"/> Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.<ref name="Sakala_18012011"/>.
 
Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula [[külanõukogu]] esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud välja­kaevamise eest vastutuse enda peale võtnud<ref name="Videvik_11112010"/>.
 
[[Pilt:Konstantin and Helma Päts.jpg|pisi|180px|Konstantin ja Helma Päts]]
 
== Isiklikku ==
Konstantin Pätsi vennad olid [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Peeter Päts|Peeter]] ja [[Voldemar Päts]] ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, [[Riiginõukogu]] esimehe [[Mihkel Pung]]a abikaasa.
 
Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts (sünd. Peedi) (1879–1910) ning neil oli 2 poega Leo ja [[Viktor Päts]]. Helma Päts suri 1910. aastal, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust "Krestõ" vanglas Peterburis aastatel 1910–1911, [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta Eesti revolutsioonisündmustest osavõtu eest]].
 
[[Riigivanem]]ana elas K. Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris, viimased aastad elas aga K. Päts [[Kloostrimetsa talu]]s ehk Pätsi talus (krunt nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref>Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref>.
 
Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]].
 
== Konstantin Pätsi valitsused ==
Konstantin Päts juhtis [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist Valitsust]] 1918–1919 aastal ning Eesti Vabariigi valitsusi viiel korral.
{{vaata|Eesti Ajutine Valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi esimene valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi teine valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi kolmas valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi neljas valitsus}}
{{vaata|Konstantin Pätsi viies valitsus}}
 
==Kronoloogia==
[[Pilt:Konstantin Pats 1934.jpg|pisi|Konstantin Päts 1934. aastal]]
===Riigijuhina===
* Ministrite nõukogu esimees
::24.02.1918−12.11.1918
* Peaminister
::12.11.1918−08.05.1919
* Riigivanem
::25.01.1921−21.11.1923
::MARGUS ON LOLL
::SITT
::02.08.1923−26.03.1924
::12.02.1931−19.02.1932
::21.10.1933−24.01.1934
* Peaminister riigivanema ülesannetes
::24.01.1934−03.09.1937
* Riigihoidja
::03.09.1937−24.04.1938
* Vabariigi President
::24.04.1938−17.06.1940
 
===Muudes ametites===
* 1900–1901 vandeadvokaat [[Jaan Poska]] abi [[Tallinn]]as
* 1901–1905 ajalehe «Teataja» toimetaja
* 1904–1905 Tallinna linnanõunik
* 1905 Tallinna abilinnapea
* 1908–1910 ajalehe «Peterburi Teataja» tegevtoimetaja
* 1911–1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja
* 1917 [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees
* 1917–1918 [[Eesti Maavalitsus]]e esimees
* 1918 [[Eesti Päästekomitee]] esimees
* 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918–1919 sõjaminister.
* 1922–1923 I [[Riigikogu]] esimees
* 1917–1919 [[Maanõukogu]] liige
* 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige
* 1920–1937 I−V Riigikogu liige
* 1919–1933 Kindlustusseltsi «[[Eesti Lloyd]]» esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige)
* 1925–1929 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik
* 1925–1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees
* 1927–1937 sihtasutuse «[[Fenno-Ugria]]» esimees
* klubi [[Centum]] esimees asutamisest peale<ref>Centum – meie "ülemkoda". Rahvaleht, 26. september 1934, nr. 113, lk. 3.</ref>
* [[Harju Pank|Harju Panga]] nõukogu esimees
* [[Tallinna Börsikomitee]] esimees
* Sihtasutise [[M. Varese Toetusraha]] juhatuse esimees
 
==Tunnustused ja aunimetused==
{{Vabadusrist|I/1<br/>III/1}}
*[[1924]] Püha Piiskop Platoni orden
*[[1928]] [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduse [[audoktor]] (dr. jur. h. c.)
*[[14. veebruar]] [[1929]] [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi I klass]]
*[[1935]] Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro)(Itaalia Kuningriik) suurrist
*[[1937]] [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Valge Roosi Rüütliordu]] Suurrist ketiga
*[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael
*[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.)
*[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2 Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom]</ref>
*[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige
*[[1938]] [[Loodusvarade Instituud]]i auliige
*[[1938]] Loodusuurijate Seltsi auliige
*[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige
*[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees
*22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige <ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:3 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:4 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:5 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:9 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Sanksa vangist vabanedes asuts K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas.
 
Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.216:46 Valitsuse koosolekute protokollid]</ref>
*[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk
*[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]]
*[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]
*[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk
*[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.276:2 K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid]</ref>
*Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref>Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref>
*Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.299:2 Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul]</ref>
*Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:2 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Tallinn]]a linna aukodanik
*[[Tartu]] linna aukodanik
*[[Pärnu]] linna aukodanik
*[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik
*Iru valla aukodanik
*Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2 Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta]</ref>
*Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige
*Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]'
*[[25. aprill]]il 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium
*Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler
*XI Eesti üldlaulupeo ([[1938]]) patroon
*XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938)
*[[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] auliige (26. veebruar 1934)
*Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref>Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref>
*Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939)
*Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3 Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta]</ref>
*Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938)
*Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939)
*31. mail 1938 lasti [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] 9000 [[Konstantin Päts]]i nimelist [[lõhe]]maimu
*1939 nimetati [[Kentmanni tänav]] Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks
*25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas [[Konstantin_Pätsi_ausammas|tema mälestussammas]]
*Alates [[1989]]. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega [[Metsakalmistu]]l ja [[Kloostrimetsa]]s.
 
== Teosed ==
* "Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost" (valimik artikleid ja kirju). Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]]
* "Eesti riik" I osa (valimik artikleid). Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostaja: [[Toomas Karjahärm]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]]
* "Eesti riik" II osa. Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostajad [[Toomas Karjahärm]] ja [[Hando Runnel]], eessõna: [[Jüri Adams]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]]
 
=== Tõlked ===
* Aleksandr Butlerov. Kuidas mesilasi pidada. Tartu, 1897
* Adolf Damaschke. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938.
* Rudolf Diesel. Solidarismus. Tallinn, 1910
 
==Vaata ka==
*[[Eesti kutsealaste omavalitsuste loend (1940)]]
*[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]]
*[[Konstantin Pätsi muuseum]]
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Videvik_11112010">[http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref>
 
<ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref>
}}
 
==Kirjandus==
* "K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi". Koostanud [[Artur Tupits]], [[Tallinn]] [[1934]], 445 lk
* Artur Tupits, "Konstantin Päts: Eesti riigi rajaja". Tallinn [[1936]]
* [[Friido Toomus]], "K. Päts ja Eesti tulevik". [[Tartu]] [[1937]]
* Friido Toomus, "Konstantin Päts ja riigireformi aastad". Tartu–Tallinn [[1938]]
* [[Eduard Laaman]], "Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees". [[Noor-Eesti]], [[Tartu]] [[1940]]; 2. trükk: [[Vaba Eesti]], [[Stockholm]] [[1949]]
* Märt Raud, "Riigiehitaja Konstantin Päts". Stockholm [[1977]]
* [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: [[Jaan Tõnisson]], Konstantin Päts ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1953]]; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] [[1991]]
* [[Küllo Arjakas]], "Ausalt & Avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] 1990
* [[Elmar Tambek]], "Tõus ja mõõn" (I-II). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1964]]; 2. trükk: [[Olion]], Tallinn [[1992]]–[[1993]]
* "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Magnus Ilmjärv]], [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], 1993 146lk
* "Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik". Koostanud [[Küllo Arjakas]]. [[Konstantin Pätsi Muuseum]], Tallinn [[2002]], 135 lk
* [[Martti Turtola]], "President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed". Soome keelest tõlkinud [[Maimu Berg]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2003]]
* "Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist". Koostanud [[Anne Velliste]]. Kirjastus Konstantin Pätsi Muuseum, [[2007]], 290 lk
* Kuulo Kutsar. Presidendi elu viimane lehekülg. Vikerkaar, märts 1990, nr. 3, lk. 47–57.
* Ilmar Soomere. Konstantin Päts Jämejala haiglas. Vikerkaar, detsember 1988, nr. 12, lk. 80–81.
* Vabariigi President Konstantin Päts astus pidulikult ametisse. Uus Eesti, 25. aprill 1938, nr. 113, lk. 1.
* President K. Päts India ülikooli audoktoriks. [[Uus Eesti]], 31. detsember 1938, nr. 356, lk. 3.
* Meie riik on asutamisjärgust välja jõudnud. Uus Eesti, 24. aprill 1939, nr. 111, lk. 3.
* Vabariigi Presidendi tööpäev. Uus Eesti, 23. veebruar 1939, nr. 53, lk. 2.
* Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19.
* Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. - Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19.
 
== Välislingid ==
{{Commonskat}}
{{Vikitsitaat}}
{{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}}
 
*[http://www.hot.ee/evp1938/apoteoos.htm Riigikogu 1. (piduliku) üldkoosoleku stenograafiline aruanne]
*[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)]
*[http://filmi.arhiiv.ee/video/1939.mpg Vabariigi President Konstantin Päts kõnelemas Eesti Vabariigi 21. aastapäeva paraadil 24.02.1939 (film)]
*[http://filmi.arhiiv.ee/audio/k_p2ts_%2031.12.1937.mp3 Kõne 31. detsembril 1937]
* {{ISIK|2863}}
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu]
* [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008.
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=[[1918]]–[[1919]] | järgnev=[[Otto Strandman]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kukk]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Riigikogu esimees]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akel]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1931]]–[[1932]] | järgnev=[[Jaan Teemant]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl August Einbund]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1932]]–[[1933]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Tõnisson]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1933]]–[[1934]] | järgnev=Peaminister riigivanema ülesannetes}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=Riigivanem | nimi=[[Eesti peaminister]]<br><small>([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]])</small> | aeg=[[1934]]–[[1937]] | järgnev=[[Kaarel Eenpalu]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[1938]]–[[1940]] | järgnev=[[Jüri Uluots]]<br><small>([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis|peaminister presidendi ülesandeis]])</small>}}
{{lõpp}}
 
{{Eestipresident}}
{{Eestivj}}
{{Eesti SM}}
 
{{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}}
Anonüümne kasutaja