Kiek in de Kök: erinevus redaktsioonide vahel

Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt [[1475]]. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati [[1483]]. aastani ja see oli [[Tallinna linnamüür]]i üks võimsamaid torne.

 

 

 

Torn taastati tõenäoliselt aastatel 1601–1602. Seoses uute kaitse[[bastion]]ide ehitamisega ehitati torn aastatel 1693–1697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue [[Ingeri bastion]]i kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest [[kuppel|kupli]] ja väljast [[koonus]]e kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.

Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui [[Tallinna kindlus]] Venemaa maakindluste nimekirjast välja arvati, andis [[Vene keiser]] [[Aleksander II]] [[1864]]. aastal Kiek in de Kök torni ja kõrval asunud [[Komandandi maja]] ([[Kaarli tänav]] 1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga [[Tallinna Kaarli kirik|Toompea Kaarli]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|kogudusele]]. Torni kasutati laona.

 

 

Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas [[1939]]. aastal uut kogudusehoonet [[Toompuiestee]] 4 ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile.