I tüüpi diabeet: erinevus redaktsioonide vahel

Praeguse seisuga ei ole teada, mis põhjustab I tüüpi diabeeti, ning seda ei ole võimalik ära hoida.<ref name=WHO11>{{cite web|title=Diabetes|url=http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs312/en/index.html|work=World Health Organization|accessdate=24. jaanuar 2011}}</ref> Mõned teadlased usuvad, et seda on võimalik ära hoida latentses autoimmuunses faasis, enne kui haigus hakkab hävitama β-rakke.<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20432533]PMID 20432533, J. A.; Herold, K.; Eisenbarth, G. (2010). "Genetics, pathogenesis and clinical interventions in type 1 diabetes". Nature 464 (7293): 1293–1300.</ref>

I tüüpi diabeedi ravi käesoleval ajalseni ei tunta, aga haigust saab juhtida insuliinivarude täiendamise kaudu. Insuliini manustatakse enamasti perioodiliste süstidega mitu korda päevas, kuigi on olemas ka teised võimalused, nagu näiteks insuliinipumbad.

I tüüpi diabeeti ravitakse insuliini asendamisega – kas perioodiliste süstidega või insuliinipumbaga. Lisaks peavad patsiendid järgima kindlalt toitumiskava ning tähelepanelikult jälgima veresuhkru taset. Tänapäeval kasutatakse sünteetiliselt valmistatud insuliini sea, lehma või kala insuliinist.<ref>Dr James R Wright, Jr MD, in [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T1B-45JG4XK-12&_user=10&_coverDate=04/06/2002&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_sort=d&_docanchor=&view=c&_searchStrId=1441488132&_rerunOrigin=google&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=b9e7dbc307ee8f8067eca8c54b220e06 The Lancet, Volume 359, Issue 9313] Vaadatud 6 April .04.2002</ref> Ravimata I tüüpi diabeet viib tavaliselt diabeetilisest ketoatsidoosist põhjustatud koomani. Ketoatsidoos põhjustab vedeliku kogunemist ajus, mis on eriti eluohtlik. Selle tõttu on ketoatsidoos peamine surmapõhjus diabeedihaigetel.<ref>[http://ww2.ispad.org/pdf/clin-2.pdf]Arlan L Rosenbloom, Ragnar Hanas.(1996). "Diabetic Ketoacidosis: Treatment Guidelines"</ref>

DEPAC (Diabetes Experts Panel from Accessing Countries) uuringu eesmärgiks oli selgitada Euroopa Liiduga liitunud maades ([[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Ungari]], [[TsehhiTšehhi]], [[Malta]], [[Küpros]]) diabeediseisu ja ravi kvaliteeti, mille jaoks korraldati vaatlusuuring 10 liitunud riigis. Uuringusse hõlmati I ja II tüüpi suhkruhaiged, kelle diabeedistaaž oli vähemalt üks aasta. Eestis osalesid töös 6 keskust. Andmeid koguti patsientide vanuse, pikkuse, kaalu, diabeedistaaži ja tüübi, diabeediravimite kasutamise, erinevate raviskeemide, ravidooside kohta. Lisaks testiti vererõhku ning lipiidide väärtusi. Diabeediravi tõhususe üheks hindamise kriteeriumiks on analüüs [[glütseeritud hemoglobiin|HbA1c]]. HbA1c analüüsiga mõõdetakse [[glütseeritud]] [[Hemoglobiin|hemoglobiini]] taset veres. Eesti diabeetikutest on tulemused head või rahuldavad vaid veerandil diabeetikutest. HbA1c keskmised väärtused Eestis on 8,3–8,6%, normaalväärtuseks peetakse väiksemat kui 6,5% HbA1c väärtust.<ref name="Eesti diabeediliit. Diabeet Eestis">[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=23389 Eesti diabeediliit. "Diabeet Eestis"] Vaadatud 26.04.2007</ref>