Petroskoi: erinevus redaktsioonide vahel

'''Petroskoi''' ([[karjala keel|karjala]], [[soome keel|soome]] ''Petroskoi''; [[vene keel|vene]] ''Петрозаводск''; Teise maailmasõja aegne soomekeelne nimi '''Äänislinna''') on [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] pealinn [[Venemaa]]l [[Äänisjärv]]e läänekaldal. Halduslikult moodustab [[Petroskoi linnaringkond|Petroskoi linnaringkonna]].

Arheoloogilised leiud linna elamisalalt tähistavad kuni seitsme tuhande aasta tagust asula olemasolu, ning [[Keskaeg|keskajal]] oli kaasaegse linna asupaigas mitu järveäärset küla. Linna piires esineb XVI sajandist säilinud andmetes Solomennoje rajoon, ning sama sajandi lõpul asetas Flaami kartograaf [[Abraham Ortelius]] oma kaardile kaasaegse Petroskoi alale asula nimega Onegaborg.

1717. aastaks oli Petrovskaja Sloboda kasvanud Karjala suurimaks asunduseks, kus asus umbes 3500 inimest, puulinnus, [[siseturg]] ja miniatuursed paleed tsaarile ja Menšikovile. Linna tuntuim turistilõks oli PühadePüha Peetri ja Pauli puukirik, mis oli ümberehitatudümber ehitatud 1772 ja renoveeritud 1789. Kirik säilitas oma algupärase [[ikonostaas]]i, kuni see Peetri valitsemisaja reliikvia hävitati tules 30. oktoobril 1924.

PealePärast Peetri surma vähenes Petrovskaja Sloboda rahvastik vähenes tunduvalt ja tehas läks langusesse. See suleti 1734, kuigi välismaised töösturid pidasid läheduses vasetehaseid.

Tööstus elavnes 1773. aastal, kui [[Katariina Suur]] asutas uue rauavalamistehase ülesvoolu [[Lososinka jõgi|Lososinka jõge]]. Ehitatud tootma kahureid käimasolevate [[Vene-Türgi sõda]]de jaoks, anti rauatehasele nimeks Aleksandrovski —– [[Aleksander Nevski]] järgi, keda peeti regiooni kaitsepühakuks. Tehast kaasajastati ja laiendati [[Charles Gascoigne]] järelvalveljärelevalvel 1787–961796. Kohalikud asjapulgad väitsivad, et maailma esimene [[raudtee]] (чугунный колесопровод) pühitseti tööstuskasutuseks Aleksandrovski tehase poolt ametisse 1788. aastal.

[[Jätkusõda]] jõudis [[Petrozavodsk]]isse 1. [[oktoober|oktoobriks]] [[1941]]. “Äänislinna nime mõtles välja kapten [[Eino Leskinen]], keeleteadlane. Esmakordselt mainiti 8.augustil Ida-Karjala sõjaväevalitsuses. Avalikkus sai nimemuutusest teada 12. [[oktoober|oktoobril]] [[1941]], kui [[Petrozavodsk]]is, Kirovi platsil oli sealsele pronkskujule kott pähe pandud ning toimus võiduparaad. Äänislinna keskväljaku uueks nimeks sai "Vabadus". Algas Karjala soomestamine. See oli aeg, kui Soome väed juba abistasid Saksa armeed hävitada Leningrad.

Oma positsioonide kinnitamisel oli linna garnisonis kuni 15 000 sõjaväelast ja sama arvukalt asus laagrites kinnipeetuid. [[Soome]] [[okupatsioon]] Petroskois kestis 1001 päeva. Selle aja jooksul rajati slaavlastele kuus [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F_%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%B7%D0%B0%D0%B2%D0%BE%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0#cite_ref-24 koonduslaagrit]. Äänislinna sõjaväestaap, registreerides kohalikke elanikke, andis elamislubadeks sugulusrahvale rohelise ja slaavlastele punase isikutunnistuse. Jagati toidukaarte, kus sugulusrahvale pakuti enam võimalusi kui venelastele. Tänaval pidi slaavlane kandma punast käelinti ja nende lapsi ei lubatud linnakooli. Piirati sõnavabadust: keelati välja anda trükiseid, pidada koosolekuid ja rühmadesse kogunemist. Sõdurid toimetasid linnas läbiotsimisi ja elanikelt võeti ära toiduaineid, mis olid varutud üle lubatud normi. Trofeedena võeti kaasa ka meeldima hakanud esemeid, see oli sõjaväestaabi poolt ametlikult keelatud, ent üleastunuid ei karistatud. Omandiga seotud pahategijaid karistas tsiviilkohus, rindejoone ületajatele ja spioonidele määras sõjaväe välikohus surmanuhtluse. Sõjaväe valitsemisele allus kogu linn. Suur osa vene rahvusest elanikke paigutati koonduslaagritesse. Kõrvuti venelastega vangistati ka poliitiliselt mitteusaldusväärseid karjalasi. Vange ei piinatud ega otsesihis tapetud, nad said vaid üleastumiste korral ihunuhtlust keppide või nuutidega. Oli nälga suremist, nõrgemaid võttis tüüfus, tuberkuloos ja teised üldhaigestumised. Äänislinnas suri iga kahekümnes vaba inimene, laagrites iga viies. Sõja lõpuks jäi alles 4 koonduslaagrist.

Viimane rong väljus taganejatega Äänislinnast [[27]] [[juuni]] [[1944]], kell 21.30. Esimesed [[punaarmee|punaarmeelased]] jõudsid linna laevaga [[28]] [[juuni]] [[1944]], kell 10 hommikul.

[[2002]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petroskoi elanikest [[venelased|venelasi]] 81,8 %, [[karjalased|karjalasi]] 5,1 %, [[soomlased|soomlasi]] 2,8 %, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 2,7 %, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 2,3 % ja [[vepslased|vepslasi]] 1,0 %.

*[https[://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%B7%D0%B0%D0%B2%D0%BE%D0%B4%D1%81%D0%BA:Петрозаводск#.D0.9D.D0.B0.D1.81.D0.B5.D0.BB.D0.B5.D0.BD.D0.B8.D0.B5 |1939 aastal 70 tuhat elanikku]]

*Юкка Куломаа "Финская оккупация Петрозаводска."Verso", Петрозаводск, 2006, sõnavabaduse piiramine, lk 45-46

*Юкка Куломаа "Финская оккупация Петрозаводска."Verso", Петрозаводск, 2006, lendleht, lk 255

*[[Aleksander Kaasik]] "Vabaduse mõtteis Karjalas." ISBN 978-9949-30-997-9

* [http://elibrary.karelia.ru/book.shtml?id=16182 Юкка Куломаа "Финская оккупация Петрозаводска. "Verso" Петрозаводск, 2006]

* [http://rupor.sampo.ru/topic/36415 Soome okupatsiooni lõpp] (vene k.keeles)