1939. aasta vallareform: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P varasemalt > varem |
|||
2. rida:
==Eelnev olukord==
1816. aastal kaotati pärisorjus [[Eestimaa kubermang]]us
=== Venemaa Keisririigi aeg ===
1866. aastal
1889. aastal toimus kohtureform, mille tulemusel said valdade liitmise ja jagunemise võimu enda kätte talurahvakomissariaadid. Talurahvakomissariaatidel oli õigus valdu ka sunniviisiliselt kokku liita, kui need polnud piisavalt elujõulised ning polnud nõus vabatahtlikult ühinema. Valdade liitmine toimus Eesti- ja Liivimaa kubermangudes erineva intensiivsusega. Kui 1890. aastal oli Eestimaal 529 valda, siis kolme aasta pärast oli neid järele jäänud 120. Saaremaa 123 vallast jäi järele kõigest 18. Liivimaal olid inimesed jõukamad ning nad omandasid rohkem talusid. Seetõttu olid ka Liivimaa vallad rikkamad ning ühinemised polnud vajalikud. Liivimaal oli 1892. aasta
=== Eesti Vabariigi aeg ===
14. rida:
==Reformi käik==
Vallaseadust oli lihtne koostada, sest valdade ülesanded olid iseseisvusaja jooksul saanud väga selgeks. Probleeme põhjustas vallapiiride muutmine, sest polnud selge, millisest aspektist lähtumine on kõige otstarbekam. Üldine arusaam oli, et ühes vallas peaks elama 1500–3000 elanikku, kuid mil viisil piire tõmmata, polnud selge. Geograafide
=== 1935 ===
22. rida:
=== 1937 ===
1937. aasta 1. mail
=== 1938 ===
38. rida:
Uute vallapiiride tõmbamisega kaasnes palju arutelusid, eriarvamusi ning vaidlusi. Peamised probleemid seisnesid piiride määramises, valdade ja külade rahvusluses ning uute valdade nimedes. Erilisi probleeme ei tekkinud piirkondades, kus vaid mõni üksik küla või talu läks ebaloogilise asukoha tõttu üle teise valda. Rohkem poleemikat tekkis aga valdades, mis liideti terviklikult või suuremas jaos teise vallaga, seda eriti juhul, kui kohalikel oli välja kujunenud oma kindel identiteet. Nii-öelda kasu saanud valdadel ehk neil, kes said teiste valdade arvelt maad juurde, selle vastu midagi ei olnud ning otsused kiideti heaks. Rahvuste probleem kerkis esile peamiselt idapoolsetes valdades, kus asusid kõrvuti nii eestlaste, venelaste kui ka vanausuliste külad. Uute valdade loomisel lähtuti põhimõttest, et eestlased moodustaksid valla elanikkonnast suurema ning domineerivama osa. Elanike põhjendatud arvamuste ja palvekirjadega arvestati ning nii mõnigi küla liideti vastavalt elanike soovile hoopis teise vallaga, kui esialgelt ette nähtud oli.<ref name=":0" />
Vallapiiride muutmisega käsikäes käis ka nende nimede muutus. Et 1930. aastate Eestis toimus kõige võõrapärase eestistamine, lähtuti sellest ka uute vallanimede määramisel. Kõige rohkem hõlmas see Setumaa ning Narva-taguseid valdasid, kuid samas ka vallanimesid, mis oli kujunenud baltisakslaste perekonnanimedest. Nimede eestistamise eest võitles eriti tugevalt [[Eesti Rahvusluse Ühing]], mis tegi ettepanekuid ja kirjutas märgukirju nii ministeeriumitele kui ka maavalitsustele. Näiteks tehti ettepanek Puurmani valla ümbernimetamiseks
== Viited ==
|