Adrakohus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Kohtud; lisatud Kategooria:Eesti kohtud |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Adrakohus''' ehk '''haagikohus''' (rahvakeeles ka ''aakreht'', ''aagreht'' või ''haagreht'', ''haagrehikohus'' või ''aagrehikohus'') oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati [[Liivimaa]]l 15. sajandi esimesel poolel
==Adrakohtute moodustamine ja ülesanded==
Adrakohtud tegutsesid [[Liivimaa kubermang]]us kuni [[Sillakohus|sillakohtute]] asutamiseni [[1668]]. aastal
[[Adrakohtunik]]ud:
a)
b)
c)
Adrakohtute kui madalama astme kohtute ülesandeks oli:
24. rida:
== Ajalugu ==
Mõisate asutamise intensiivsuse tõusuga 15. sajandil kasvasid ka talupoegade koormised ning sellest tulenevalt ka elukohast põgenemine. Põgenemiste ärahoidmiseks ning põgenike püüdmiseks ja väljaandmiseks sõlmisid [[Tartu piiskop]], [[Kärkna klooster|Kärkna kloostri]] abt ja nende [[vasall]]id oletatavasti juba [[1411]]. aastal kokkuleppe, millega pandi ametisse adrakohtunik (''hakenrichter''). [[1458]]. aastal
[[Liivi ordu]] [[maameister]] [[Wolter von Plettenberg]] sõlmis [[1509]]. aastal adrakohtu kokkuleppe Tallinna kirikute ja [[Padise klooster|Padise kloostri]] abti ning [[ordu]] käsknike ja [[läänimees]]tega. Selle tulemusena seati ametisse Läänemaale üks ja Saaremaale kaks adrakohtunikku, nendest üks [[stift]]i ja teine ordu maaalale.
36. rida:
Peale [[Põhjasõda]] 1710. aastast oli adrakohus maapolitseikohus väiksemate tüliküsimuste lahendamiseks ja talupoegade kohta käivate väiksemate süütegude puhul kohtumõistja ja otsuste täideviija.
Asehalduskorra ajal aastatel [[1783]]
Asehalduskorra lõppedes taastati adrakohtunike amet ja suurendati nende võimu. Adrakohtunikust sai ainuisikuline maapolitsei võimukandja, kes ainult erandjuhtudel kaasas kaks oma ringkonna mõisnikku kaasistujateks. Adrakohtunike pädevus avardus tunduvalt alates 18.–19. sajandi vahetusest seoses talurahvarahutustega ja vastuvõetud uute talurahvaseaduste elluviimisega.
Eestimaal tegutsesid adrakohtud [[9. juuni]]ni [[1888]]
==Adrakohturingkonnad 19. sajandi lõpus==
55. rida:
=== [[Lääne kreis]]is ===
*'''Maa-Läänemaa adrakohtunik''' ''Land-Wiekscher Hakenrichter'' –
*'''Ranna-Läänemaa adrakohtunik''' ''Strand-Wiekscher Hakenrichter'' – tegutses [[Haapsalu kihelkond|Haapsalu]], [[Hanila-Varbla kihelkond|Hanila-Varbla]], [[Karuse kihelkond|Karuse]], [[Lihula kihelkond|Lihula]], [[Martna kihelkond|Martna]] ja [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]]
*'''Saarte-Läänemaa adrakohtunik''' ''Insular-Wiekscher Hakenrichter'' – tegutses [[Käina kihelkond|Käina]], [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula]], [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi]], [[Pühalepa kihelkond|Põhalepa]], [[Reigi kihelkond|Reigi]] ja [[Vormsi kihelkond|Vormsi kihelkonnas]]
=== [[Viru kreis]]is ===
*'''Maa-Virumaa adrakohtunik''' ''Land-Wierländischer Hakenrichter'' – tegutses [[Simuna kihelkond|Simuna]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]]
*'''Ranna-Virumaa adrakohtunik''' ''Strand-Wierländischer Hakenrichter'' – tegutses [[Haljala kihelkond|Haljala]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]] ja [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]]
*'''[[Alutaguse]] adrakohtunik'''
== Vaata ka==
* [[Meeskohus]] ja [[maakohus]] –
* [[Sillakohus]] [[Liivimaa kubermang]]us
==Välislink==
|