Redaktsioon: 23. august 2013, kell 12:02 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. detsember 2015, kell 01:37 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[~~File~~Pilt:Toyota Plant Ohira Sendai.jpg\|pisi\|''Toyota'' tehas ''Ohira Sendai'']]▼ ~~{{liita\|Toyota tootmissüsteem}}~~ '''''Toyotism''''' ~~on Jaapani autotootja~~ehk ''[['Toyota]] tootmissüsteem''' (inglise keeles ''~~[[:en:~~Toyota ~~Motor~~Production ~~Corporation]]~~System, TPS'') ~~tootmise~~on jaJaapani ~~logistika~~autotootja ~~alusfilosoofia, tootmissüsteem (''~~[[~~:en:~~Toyota]] ~~Production~~[[tootmine\|tootmise]] ~~System~~ja [[logistika]]~~'')~~ aluspõhimõtete süsteem. ''Toyotismi'' aluseks on ~~''Toyota'' firmas~~ettevõttes loodud juhtimise täppisajastuse süsteem. Täppisajastussüsteem on [[tootmisprotsess]]i optimeerimist taotlev töökorraldus-, hanke- ja ostustrateegia. ''Toyota'' tootmissüsteemi alusfilosoofia loojateks on firma asutaja [[Sakichi Toyoda]], tema poeg [[Kiichiro Toyoda]] ning insener [[Taiichi Ohno]] <ref name=kodu> Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>.▼ ▲[[File:Toyota Plant Ohira Sendai.jpg\|pisi\|''Toyota'' tehas ''Ohira Sendai'']] ▲'''''Toyotism''''' on Jaapani autotootja ''[[Toyota]]'' (''[[:en:Toyota Motor Corporation]]'') tootmise ja logistika alusfilosoofia, tootmissüsteem (''[[:en:Toyota Production System]]''). ''Toyotismi'' aluseks on ''Toyota'' firmas loodud juhtimise täppisajastuse süsteem. Täppisajastussüsteem on [[tootmisprotsess]]i optimeerimist taotlev töökorraldus-, hanke- ja ostustrateegia. ''Toyota'' tootmissüsteemi alusfilosoofia loojateks on firma asutaja [[Sakichi Toyoda]], tema poeg [[Kiichiro Toyoda]] ning insener [[Taiichi Ohno]] <ref name=kodu> Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>. Toyotism on idamaisel filosoofial põhinev tootmise korraldusviis, mis seob [[tootja]]d, [[varustaja]]d ja [[klient\|kliendid]] üheks tervikuks. Põhieesmärgiks on likvideerida tootmises saaste, raiskamine jms. Üritatakse vältida seitset liiki ebakõlasid: * toodete defekte (''defects'') * ületootmist (''overproduction'') * transporti (''transportation'') * ootamist (''waiting'') * lõpetamata toodangut, detailide varusid (''inventory'') * liikumist (''motion'') * liigtöötlemist (''overprocessing'') ==Filosoofia== Toyota tootmissüsteem põhineb ~~'''~~[[täppisajastus]]e~~'''~~ (''just-in-time'' ~~[[:en:JIT]]~~) kontseptsioonil <ref> Cho, F., Kusunoki, K., Sugimori, Y. & Uchikawa, S. 1977. Toyota production system and Kanban system. Materialization of just-in-time and respect-for-human system. International Journal of Production Research, 15:6, 553-564 </ref>. See juhtimis-filosoofiliste vaadete süsteem sisaldab nii [[filosoofia]] kui ka praktika elemente. ▼ Täppisajastuse filosoofiat võib rakendada igasuguses [[majandusüksus]]es, praktikaelemendid on rakendatavad peamiselt korduva iseloomuga tootmistegevuses (näiteks autodetailide tootmine ja autode kokkupanek) <ref name=kodu> Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>. Täppisajastatud juhtimise eesmärk on toota kõrgekvaliteedilisi saadusi täpselt õigeks (nõutavaks) ajaks. Selline lähenemine tugineb äratundmisele, et tänapäeval on järjest suuremaks väärtuseks kujunemas aeg. Täppisajastuse idee autor on [[Jaapan]]i tööstur Kiichiro Toyoda.▼ ▲Toyota tootmissüsteem põhineb '''[[täppisajastus]]e''' (''just-in-time'' [[:en:JIT]]) kontseptsioonil <ref> Cho, F., Kusunoki, K., Sugimori, Y. & Uchikawa, S. 1977. Toyota production system and Kanban system. Materialization of just-in-time and respect-for-human system. International Journal of Production Research, 15:6, 553-564 </ref>. See juhtimis-filosoofiliste vaadete süsteem sisaldab nii [[filosoofia]] kui ka praktika elemente. ▲Täppisajastuse filosoofiat võib rakendada igasuguses [[majandusüksus]]es, praktikaelemendid on rakendatavad peamiselt korduva iseloomuga tootmistegevuses (näiteks autodetailide tootmine ja autode kokkupanek) <ref name=kodu> Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>. Täppisajastatud juhtimise eesmärk on toota kõrgekvaliteedilisi saadusi täpselt õigeks (nõutavaks) ajaks. Selline lähenemine tugineb äratundmisele, et tänapäeval on järjest suuremaks väärtuseks kujunemas aeg. Täppisajastuse idee autor on [[Jaapan]]i tööstur Kiichiro Toyoda. Juhtimise täppisajastuse kontseptuaalsed alused võib sõnastada järgmiselt <ref name=kodu> Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>: # Lihtne on parem kui keeruline. Tegevuse või probleemi liigse keerukusega kaasneb tegevuse või probleemi sisu puudulik mõistmine.▼ # Toote kvaliteet on kõige tähtsam. Tehke kõik praagi ning jäätmete elimineerimiseks.▼ ▲# Lihtne on parem kui keeruline. Tegevuse või probleemi liigse keerukusega kaasneb tegevuse või probleemi sisu puudulik mõistmine. # Töökeskkond peab soodustama pidevat arengut. Loominguline mõtlemine ei maksa midagi, seepärast kasutage seda, leidmaks võimalusi kulude vähendamiseks enne kui hakkate soetama lisaressursse.▼ ▲# Toote kvaliteet on kõige tähtsam. Tehke kõik praagi ning jäätmete elimineerimiseks. # Tarnijad on äritegevuse loogilised, põhiolemuslikud osalised. Suhted nendega peavad olema head ja (kui võimalik) tuginema pikaajalistele lepingutele.▼ ▲# Töökeskkond peab soodustama pidevat arengut. Loominguline mõtlemine ei maksa midagi, seepärast kasutage seda, leidmaks võimalusi kulude vähendamiseks enne kui hakkate soetama lisaressursse. # Varu on vara, mis ei too mingit tulu kui ta on laos või (lõpetamata toodanguna) töökohal. Kuna varusse on “külmutatud” raha, siis täppisajastusfilosoofia kohaselt on ta pigem kohustis kui vara. Varude olemasolu tähendab ressursside raiskamist ja võib varjata halba tööd.▼ ▲# Tarnijad on äritegevuse loogilised, põhiolemuslikud osalised. Suhted nendega peavad olema head ja (kui võimalik) tuginema pikaajalistele lepingutele. # Laoruumid on otseselt seotud varudega. Varude elimineerimisega tuleb lahti saada ka mittevajalikust laopinnast.▼ ▲# Varu on vara, mis ei too mingit tulu kui ta on laos või (lõpetamata toodanguna) töökohal. Kuna varusse on “külmutatud” raha, siis täppisajastusfilosoofia kohaselt on ta pigem kohustis kui vara. Varude olemasolu tähendab ressursside raiskamist ja võib varjata halba tööd. # Iga toiming või funktsioon, mis ei lisa tootele väärtust, tuleb elimineerida.▼ ▲# Laoruumid on otseselt seotud varudega. Varude elimineerimisega tuleb lahti saada ka mittevajalikust laopinnast. # Toota tuleb ainult seda, mida vajatakse ja siis, kui vajatakse.▼ ▲# Iga toiming või funktsioon, mis ei lisa tootele väärtust, tuleb elimineerida. # Töölistel on tavaliselt rohkem oskusi ja andeid kui ettevõttes kasutatakse. Koolitage nad universaalideks ning pange nad osalema tootmise efektiivsuse tõstmises ja toodangu kvaliteedi parendamises.▼ ▲# Toota tuleb ainult seda, mida vajatakse ja siis, kui vajatakse. ▲# Töölistel on tavaliselt rohkem oskusi ja andeid kui ettevõttes kasutatakse. Koolitage nad universaalideks ning pange nad osalema tootmise efektiivsuse tõstmises ja toodangu kvaliteedi parendamises. ==Täppisajastussüsteem== [[~~File~~Pilt:Kanban principles.svg\|pisi\|Tootmise korraldamine Kanban süsteemi abil]]▼ [[Täppisajastussüsteem]] (''just-in-time system'', ''zero-stock system'', ''ABC inventory control system'') on käibe kiirendamist, toodete valmistamisaja ja kaubavarude kauplustes seismise aja lühendamist taotlev töökorraldus-, hanke- ja ostustrateegia. Tegemist on täppisajastatud tootmis-, hanke- ja tarnesüsteemi loomisel ja käigushoidmisel rakendatavate põhimõtete kogumiga <ref name=kodu> Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>. Täppisajastussüsteemi nimetus Jaapanis on ''~~'[[Täppisajastussüsteem]]'~~kanban''. Sõna (''~~[[:en:Kanban]]~~kanban'', ~~''just-in-time~~tähendus ~~system'',~~jaapani ~~''zero-stock~~keeles ~~system'',~~on ~~''ABC~~"kaart" ~~inventory~~või ~~control~~"märk". ~~system~~Täppisajastatud süsteemis tähendab ''kanban'') onsignaali ~~käibe kiirendamist~~tarnijale, ~~toodete~~et ~~valmistamisaja~~tuleb jatarnida. ~~kaubavarude~~Piltlikult ~~kauplustes~~öeldes ~~seismise~~kinnitatakse ~~aja~~kaart ~~lühendamist~~''(kanban)'' ~~taotlev töökorraldus-~~mahutile, ~~hanke-~~kus on janäiteks ~~ostustrateegia~~tooraine. ~~Tegemist~~Kui ontööline ~~täppisajastatud~~võtab ~~tootmis-~~mahuti, ~~hanke-~~siis jakaart ~~tarnesüsteemi loomisel~~eemaldatakse ja ~~käigushoidmisel~~saadetakse tarnijale, ~~rakendatavate~~kes ~~põhimõtete~~tarnib ~~kogumiga~~uue toormekoguse<ref name=kodu> Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>. Täppisajastussüsteemi nimetus Jaapanis on '''''kanban'''''. Sõna ''kanban'' tähendus jaapani keeles on "kaart" või "märk". Täppisajastatud süsteemis tähendab ''kanban'' signaali tarnijale, et tuleb tarnida. Piltlikult öeldes kinnitatakse kaart ''(kanban)'' mahutile, kus on näiteks tooraine. Kui tööline võtab mahuti, siis kaart eemaldatakse ja saadetakse tarnijale, kes tarnib uue toormekoguse<ref name=kodu> Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>. ▲[[File:Kanban principles.svg\|pisi\|Tootmise korraldamine Kanban süsteemi abil]] Süsteemi eesmärk on sünkroniseerida tootmine ja nõudlus. Täppisajastus (“täpselt õigel ajal”) tähendab, et toore saabub just sel ajal, kui seda tootmisprotsessis vaja läheb, detailid saavad valmis täpselt siis, kui neid toodete kokkumonteerimiseks tarvis läheb ja valmistoodang saab valmis just siis, kui on vaja see tarbijatele tarnida <ref> Monden, Y. 2012. Toyota Production System: An Integrated Approach to Just-in-Time. Boca Raton, CRC Press. </ref>. 34. rida ⟶ 38. rida: Täppisajastussüsteemi rakendamise mõjud <ref name=kodu> Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>: * väiksemad toorme, lõpetamata toodangu ning valmistoodangu kogused; * väheneb varude iganemise risk; * vabaneb raha, mis enne oli kinni varude all; * vähenevad tootmiskulud ja alaneb omahind; * vabanenud laopinda saab kasutada täiendava tootmispinnana või muuks otstarbeks; * toodete kvaliteet pareneb, praak ja jäätmed vähenevad või (ideaalvariandis) kaovad üldse, sellest tulenevalt klientide rahulolu suureneb; * väheneb seadmete seadistusaeg ja lüheneb tootmistsükkel (ideaalvariandis jätkub töö uue objektiga kohe, kui eelmise objektiga on lõpetatud), millega kaasneb seadistuskulude ning tootmise kogukulu vähenemine; * sujuvam tootmine vähemate takistustega; * head suhted tarnijatega – suhted tarnijatega peavad olema väga head, kuna muidu pole täppisajastussüsteemi toimimine võimalik; * kuna tööseisakuid on vähem, suureneb tööviljakus, pareneb inimeste ja seadmete kasutamine; * täppisajastussüsteemide paindlikkus ja võimalus tarnida väikestes kogustes võimaldab firmadel kiiremini reageerida turumuudatustele; * kvaliteedi tõusu ja lähetamise parenemisega ning pakutavate kaupade nomenklatuuri suurenemisega kaasneb klientide rahulolu tõus; * kaupade kiirem jõudmine kliendini toob kaasa tulu suurenemise; * väheneb nn “paberitöö”; * materjalide vastuvõtu, hoidmise ja ladustamisega seotud kulude ning muude kulude vähenemine tähendab lisakulude vähenemist; * täppisajastussüsteem soodustab teatud kulude käsitlemist otsekuludena (varem kajastati neid lisakulude koosseisus ning käsitleti traditsiooniliselt kaudkuludena); * raamatupidamisarvestus lihtsustub. Laialt levinud on arvamus täppisajastussüsteemide ulatuslikust kasutamisest Jaapani ettevõtetes. Mõningate uuringute andmed aga seda ei kinnita. Nii näiteks nelja tööstusharu 198. ettevõttes tehtud uuring näitas, et ainult 20 % firmadest väitsid kasutavat täppisajastust. Seejuures kasutas täppisajastust 30% elektroonikaseadmeid ja transpordivahendeid tootvatest ettevõtetest, kuid kõigest 7% keemia- ning terasetööstuse ettevõtetest. Uuringu teostanud teadlased konstateerisid, et see tulemus lükkab ümber populaarse eksiarvamuse, et kõik Jaapani tootmisettevõtted rakendavad täppisajastussüsteeme <ref name=kodu> Alver, J. & Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet. </ref>. ==Täppisajastussüsteemi rakendamine Eestis== Eesti tööstusettevõtete tootmisjuhtimises kasutatavaid võtteid ja tootlikkuse arendamiseks läbiviidavaid tegevusi uuriti 2011. aastal [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e (EAS) tellitud uuringuga. Uuring hõlmas 184, vähemalt 20 töötajaga, tootmisettevõtet üle Eesti. Eesmärk oli anda hinnang Eestis levivate tootmisjuhtimisalaste teadmiste ja oskuste taseme kohta. Üldhinnang Eestis tegutsevate tootmisettevõtete tootmisjuhtimise alase teadlikkuse, kasutusel olevate võtete ja üldise küpsusastme kohta on keskpärane<ref name=~~asi>~~"eas"> EAS. 2011. Tootmisjuhtimise operatiivtasandi uuring. Tallinn.</ref>. Probleemiks on tootmisjuhtimise läbimõtlematu korraldamine. Suur hulk ettevõtteid ei tunne elementaarseid tootmisjuhtimise metoodikaid ega näe nende järele vajadust. Suurima tootmisjuhtimise alase väljakutse ja parendusvaldkonnana nähakse töötajate kaasamist ja distsipliini. Tootmise korraldamise teooriaid tervikuna jälgitakse ja rakendatakse harva. Näiteks suur hulk tootmisettevõtetest ei ole teadlikud [[timmitud tootmine\|timmitud tootmise]] ([[:en:Lean production]]) ega [[kvaliteedijuhtimine\|kvaliteedijuhtimise]] kontseptsioonidest. [[Kanban]] [[täppisajastussüsteem]]ist pole kuulnud 54% uuringus osalenud tootmisettevõtteid. Eesti ettevõtete seas leiavad kasutust kontseptsioonide valitud meetodid, ent mitte teooriad tervikuna. Tootmise ja materjalivoogude planeerimist puudutavatest metoodikatest on tuntuimad timmitud tootmise kontseptsioonist tulenevad [[täppisajastus]] ([[:en:JIT]]) ja raiskamise elimineerimine <ref name=~~asi> EAS. 2011. Tootmisjuhtimise operatiivtasandi uuring. Tallinn.<~~"eas"/~~ref~~>. ==~~Kirjandus~~Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tootmine]] [[Kategooria:Toyota]]

Toyota tootmissüsteem: erinevus redaktsioonide vahel