Galiitsia vürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
60. rida:
'''Galiitsia vürstiriik''' oli [[12. sajand]]i keskel [[Kiievi-Vene]] riigist eraldunud vürstiriik, mida valitsesid [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] dünastia Romanovitšite liini esindajad.
 
Galiitsia vürstiriiki valitsesid Rjurikovitšite dünastia Romanovitšite liini ([[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] poja [[Vladimir Jaroslavitš (Novgorodi vürst)|Vladimir Jaroslavitš]]i poja [[Rostislav Vladimirovitš|Rostislavi]] järglased) esindajad: Volodymyrko Volodarovitš (1141–1153), Jaroslav Osmomõsl (1153–1187) ja Volodymir Jaroslavitš (1189–1199).
[[File:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|thumb|300px|left|[[Ungari kuningriik|Ungari]] ja Galiitsia piirialad 1190, [[Béla III]] valitsemise (1172–1196) ajal (oranž)]]
[[File:Ukraine-Halychyna.png|thumb|300px|left|Ajalooline Galiitsia, tänapäeva [[Ukraina]]s ja [[Poola]]s]]
Sisemiste vastuolude järel nõrgenenud ja lagunevast [[Vana-Vene]] riigist iseseisvunud riigi moodustas 12. sajandi keskel Volodymyrko Volodarovitš, kes päris eelenevaltvarem väiksed [[Zvenõgorod (Lvivi oblast)|Zvenigorod]]i vürstiriigi (1124), [[Peremyshl]]i vürstiriigi (1129), Terebovlia vürstiriigi (1129), [[Galiitsia]]maa (1141), ning asutas uue pealinnana 1444. aastal [[Halych]]i linna, ühendatud vürstiriigi keskusena.
 
Volodymyrko Volodarovitši poeg, Jaroslav Osmomõsl laiendas veelgi valdus (1153–1187) ning lisas valduste hulka ka veel alad [[Karpaatia]] mägede ja [[Dnister]]i jõe vahelistel aladel, kuni [[Doonau]] alamjooksuni.
 
Viimase Romanovitšite liinist valitseja Volodymir Jaroslavitši (1189–1199) surma järel 1199. aastal, kutsusid [[bojaar]]id riiki valitsema naabervürstiriigi,[[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] dünastia Mstislavitšite liini esindaja [[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia vürstiriigi]] vürsti [[Roman Mstislavitš]]i, kes ühendas Galiitsia ja [[Volõõnia]] ning moodustas ühise [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]].