Reykjavík: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
20. rida:
[[Pilt:Reykjavík-pjt1.jpg|pisi|Vaade Reykjavíki kesklinnale Hallgrími kiriku tornist]]
[[Pilt:Alþingi_2012-07.JPG|pisi|Althingi hoone]]
'''Reykjavík''' (varasem [[eesti keel|eestikeelne]] nimi ''Reikjavik'') on [[Island]]i [[pealinn]],
Umbes 120 000 elanikuga Reykjavík on Islandi suurim linn, riigi majandus- ja valitsuskeskus. Kogu Reykjavíki piirkonnas elab üle 200 000 inimese.
Reykjavíki nimi tähendab ligikaudu "
== Ajalugu ==
Reykjavíki peetakse Islandi esimeseks püsiasulaks, mille rajas [[Ingólfur Arnarson]] juba [[870]]. aasta paiku. [[18. sajand]]ini oli see siiski vaid mõnest talust koosnev [[küla]]. 1786. aastal anti 200 elanikuga asulale [[linnaõigused]]
19. sajandil sai Reykjavíkist Islandi iseseisvusliikumise keskus. [[1845]]. aastal taastati seal Islandi omavalitsusorgani [[Althing]]i tegevus, mille islandlased moodustasid esmakordselt 930. aastal. Ehkki Althing võis toona vaid Taani kuningale Islandi asjus nõu anda, tegi see sisuliselt Reykjavíkist Islandi pealinna. 1874 sai Island konstitutsiooni
1920.
===Teine maailmasõda===
Pärast 9. aprilli 1940, mil Saksamaa okupeeris [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus Taani, jäid sama aasta 10. mail Reykjavíki reidil ankrusse neli Briti sõjalaeva. Liitlased okupeerisid Islandi mõne tunniga, vastupanu ei osutatud. Takso- ja veoautojuhid aitasid isegi sõdureid vedada, kuna okupatsioonivägedel polnud algselt oma sõidukeid. Siiski ei andnud Islandi valitsus varem järele Briti korduvatele taotlustele okupatsiooniga nõustuda, viidates Islandi neutraalsuspoliitikale. Sõja jooksul ehitasid Briti ja Ameerika sõdurid
Linna arengule oli okupatsioonil positiivne mõju: tööpuudus kadus
[[1944]]. aastal kuulutati Island
===Ilmasõja järel===
Pärast sõda kiirenes Reykjavíki areng, algas ränne maalt linna. Suuresti põhjustasid selle agrotehnika areng, mis vähendas tööjõuvajadust põllumajanduses,
Linnast kujunes tähtis koht ka ülemaailmses mastaabis. [[1972]]. aastal toimus Reykjavíkis male maailmameistrivõistluste tiitlimatš [[Bobby Fischer]]i ja [[Boris Spasski]] vahel. [[1986]]. aastal kohtusid Reykjavíkis [[Ronald Reagan]] ja [[Mihhail Gorbatšov]], kes saabus Reykjavíkki [[Georg Ots (laev)|Georg Otsaga]]. 1990. aastatel muutsid linna palet taas finantsregulatsiooni lõdvendamine ja IT-buum: finants- ja IKT-sektor on nüüdseks olulised tööandjad. Reykjavíkist pärinevad ka mõned viimaste aastate muusikafenomenid nagu [[Björk]] ning ansamblid [[Múm]] ja [[Sigur Rós]].
75. rida:
|[[2004]] – 113 022
|[[2005]] – 114 800
|[[2007]]
|}
86. rida:
{| class="wikitable"
! Kuu
!
!
!
! Okt !! Nov !!
! Aasta
|-
|