Reykjavík: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
20. rida:
[[Pilt:Reykjavík-pjt1.jpg|pisi|Vaade Reykjavíki kesklinnale Hallgrími kiriku tornist]]
[[Pilt:Alþingi_2012-07.JPG|pisi|Althingi hoone]]
'''Reykjavík''' (varasem [[eesti keel|eestikeelne]] nimi ''Reikjavik'') on [[Island]]i [[pealinn]], maailma põhjapoolseim pealinn. Reykjavík asub Edela-Islandil [[Atlandi ookean]]i kaldal, [[Esja]] [[vulkaan]]i lähedal [[Faxaflói laht|Faxaflói lahe]] lõunarannal.
 
Umbes 120 000 elanikuga Reykjavík on Islandi suurim linn, riigi majandus- ja valitsuskeskus. Kogu Reykjavíki piirkonnas elab üle 200 000 inimese.
 
Reykjavíki nimi tähendab ligikaudu "Suitsudesuitsude lahte" ning arvatakse tulenevat ümbruskonnas levinud [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikatest]]. Linna algne nimi oli ''Reykjarvík'', kuid teine ''r'' kadus 1300. aasta paiku.
 
== Ajalugu ==
 
Reykjavíki peetakse Islandi esimeseks püsiasulaks, mille rajas [[Ingólfur Arnarson]] juba [[870]]. aasta paiku. [[18. sajand]]ini oli see siiski vaid mõnest talust koosnev [[küla]]. 1786. aastal anti 200 elanikuga asulale [[linnaõigused]] - see oli üks kuuest asulast, mis said [[Taani]] kuningalt eksklusiivse kauplemisõiguse. Järgnenud kümnendite jooksul kasvas Reykjavík jõudsalt, muutudes algul piirkonna ning hiljem riigi kaubanduse, rahvastiku ja valitsuse keskuseks. Kaubandusõigused kuulusid Taani alamatele 1880. aastani, mil luba vabakaubanduseks anti kõigile ja esile tõusid Islandi enda kaupmehed.
 
19. sajandil sai Reykjavíkist Islandi iseseisvusliikumise keskus. [[1845]]. aastal taastati seal Islandi omavalitsusorgani [[Althing]]i tegevus, mille islandlased moodustasid esmakordselt 930. aastal. Ehkki Althing võis toona vaid Taani kuningale Islandi asjus nõu anda, tegi see sisuliselt Reykjavíkist Islandi pealinna. 1874 sai Island konstitutsiooni ningja Althing piiratud seadusandlikud õigused. Täidesaatev võim jõudis Islandile 1904. aastal, mil Reykjavíkis loodi Islandi asjade ministri koht. 1. detsembril 1918 kuulutati Island iseseisvaks kuningriigiks, mida valitses Taani kuningas.
 
1920.-30–1930. aastail oli Reykjavík Islandi kalalaevastiku kodusadam ning linna põhiline tööstusharu oli tursasoolamine. 1930. aastate majanduskriisil oli linnale raske mõju, tööpuudus tõusissuurenes järsult ning ametiühingute väljaastumised muutusid kohati vägivaldseks.
 
===Teine maailmasõda===
 
Pärast 9. aprilli 1940, mil Saksamaa okupeeris [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus Taani, jäid sama aasta 10. mail Reykjavíki reidil ankrusse neli Briti sõjalaeva. Liitlased okupeerisid Islandi mõne tunniga, vastupanu ei osutatud. Takso- ja veoautojuhid aitasid isegi sõdureid vedada, kuna okupatsioonivägedel polnud algselt oma sõidukeid. Siiski ei andnud Islandi valitsus varem järele Briti korduvatele taotlustele okupatsiooniga nõustuda, viidates Islandi neutraalsuspoliitikale. Sõja jooksul ehitasid Briti ja Ameerika sõdurid ReykjavíkiReykjavíkki baase ning linnas oli sõdureid umbes sama palju kui kohalikke elanikke.
 
Linna arengule oli okupatsioonil positiivne mõju: tööpuudus kadus ningja ehitustegevus intensiivistus. Britid rajasid [[Reykjavíki lennujaam]]a, mis on tänini kasutuses siselendudel, ning ameeriklased 50 km kaugusele linnast [[Keflavíki lennujaa]]ma, millest kujunes Islandi peamine rahvusvaheline lennujaam.
 
[[1944]]. aastal kuulutati Island vabriigiksvabariigiks ja valitud president asendas kuninga. Presidendi asukohaks sai Reykjavík.
 
===Ilmasõja järel===
 
Pärast sõda kiirenes Reykjavíki areng, algas ränne maalt linna. Suuresti põhjustasid selle agrotehnika areng, mis vähendas tööjõuvajadust põllumajanduses, ningja rahvastikubuum paranenudtänu elutingimusteparanenud tõttuelutingimustele. Linna elanikkond noorenes järsult ningja külaõhustik asendus tänapäevase linnakeskkonnaga.
 
Linnast kujunes tähtis koht ka ülemaailmses mastaabis. [[1972]]. aastal toimus Reykjavíkis male maailmameistrivõistluste tiitlimatš [[Bobby Fischer]]i ja [[Boris Spasski]] vahel. [[1986]]. aastal kohtusid Reykjavíkis [[Ronald Reagan]] ja [[Mihhail Gorbatšov]], kes saabus Reykjavíkki [[Georg Ots (laev)|Georg Otsaga]]. 1990. aastatel muutsid linna palet taas finantsregulatsiooni lõdvendamine ja IT-buum: finants- ja IKT-sektor on nüüdseks olulised tööandjad. Reykjavíkist pärinevad ka mõned viimaste aastate muusikafenomenid nagu [[Björk]] ning ansamblid [[Múm]] ja [[Sigur Rós]].
75. rida:
|[[2004]] – 113 022
|[[2005]] – 114 800
|[[2007]] - 117 721
|}
 
86. rida:
{| class="wikitable"
! Kuu
! JaaJaan !! VeeVeebr !! MärMärts
! AprAprill !! Mai !! JuuJuuni
! JuuJuuli !! Aug !! SepSept
! Okt !! Nov !! DetDets
! Aasta
|-