Erinevus lehekülje "Atoll" redaktsioonide vahel

Lisatud 1 bait ,  4 aasta eest
P
enamvähem > enam-vähem
P (Bot: Migrating 71 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q42523 (translate me))
P (enamvähem > enam-vähem)
 
[[Korall]]idele ja [[vetikad|vetikatele]], mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas [[hapnik]]urikas ja soe [[merevesi]] ning küllaldaselt [[valgus]]t. Kõige sobivam [[temperatuur]] korallide kasvuks on 28...30 °C. Sellest saab järeldada, et atollid esinevad madala ja puhta veega [[troopika|troopilise]] ja [[Ekvatoriaalne kliimavööde|ekvatoriaalse]] [[kliima]]ga [[ookean]]ides. Korallidele sobib hästi [[laine|lainetus]], sest lained rikastavad vett hapnikuga. [[Jõgi|Jõgede]] [[suue|suudmealadel]] [[korallriff]]e ei ole, sest jõe [[sete|setted]] teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele [[riimvesi]]. Suurte jõgede (näiteks [[Amazonas]]) [[Suue|suudmealadel]] korallrahusid ei ole. Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 m merepinnast, sest koos korallidega sümbioosis elavad [[Protistid|üherakulised]] [[vetikad]] vajavad [[fotosüntees]]iks valgust.
 
Atollid tekivad tavaliselt [[vulkaan|vulkaanilisi]] [[saar]]i kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt [[erosioon]]i, aga ka [[Vulkaaniline materjal|vulkaanilise materjali]] jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähemenam-vähem ümara kujuga laguun. Selle [[teooria]] pakkus esimesena välja [[Charles Darwin]] ja see on [[Teadlased|teadlaste]] seas aktsepteeritud tänaseni.
 
== Eesti ala korallrahujäljed ==
1140

muudatust