Teatrikriitika: erinevus redaktsioonide vahel

Kriitika peamised funktsioonid:

* jäädvustamine ajaloo tarbeks

ehitada valikute ja suundade vahele tasakaal ka siis, kui eelistused on selgelt väljendatud

 

Teatrikriitika pole teoreetilisel tasandil midagi muud kui mingite reeglite kogum, kuidas millegi (st teatri) kohta midagi arvata võib.<ref>Luuk, Erkki 2001. Teatrikriitikast. Ilma haamri ja milletagi. – Sirp, 1.06.</ref>

 

8. Milline oli üldine hinnang lavastusele?

 

ütleb ausalt välja, mida ta tunneb, mitte seda, mida ta võiks tunda.<ref>[http://www.theguardian.com/stage/theatreblog/2012/oct/04/theatre-criticism-cat-hot-tin-roof]</ref>

 

loeb võimalikult palju teiste kriitikute töid.<ref>[http://www.theatrefolk.com/blog/write-play-review/]</ref>

 

 

Arvustus

 

Muljend

 

'''Teatrielu''' – Kord aastas Eesti Teatriliidu ja Eesti Teatri Agentuuri ühiselt väljaantav ülevaatekogumik, mis käsitleb eelnenud aasta Eesti teatrielu. Igal kogumikul on toimetajad, kes kujundavad väljaande teemaderingi. Kirjutatakse lasteteatrist, muusikateatrist, tantsuteatrist, uuematest suundumustest ja olulisematest isikutest. Üldiselt ei ilmu enam üksiklavastuste arvustusi, vaid lavastustest räägitakse üldistavalt omavahelises võrdluses.

 

'''Uuskonservatiivsed kriitikud''' kirjutavad eelkõige lavastajakeskset kontseptuaalset kriitikat, mis mängib konkreetse lavastuse erinevate mõistmistasandite ja –võimalustega, neid lahti kirjutades ja edasi arendades. Selline kriitika on kirjeldav ja kontseptuaalne üheaegselt ja asetab lavastuse konkreetsesse taustsüsteemi. Sellise nägemisviisi esindajaks on näiteks Madis Kolk.<ref name=":0" />

 

 

Kindlasti tuleb meeles pidada, et tegemist on nõuannete, mitte kindlate reeglitega. Teatrisse on soovitatav tulla pigem varem kui hiljem, sest hilinejaid saali ei lubata. Vaata etendus kindlasti lõpuni, isegi juhul, kui on tunne, et seda ei soovi, kuna tihti on lavastuse võti justnimelt lõpus ja vaheajal lahkudes jääbki elamus poolikuks. Kui kavatsed lavastusest kirjutada ja esmamulje on negatiivne, mine vaata lavastuse teist etendust, sest iga mängukord erineb eelnevast. Samuti ei pruugi esietendus parim mängukord olla, mille põhjal arvustust kirjutada, iga järgnev etendus on esietendusega võrreldes pingevabam. Samuti on oluline lavastuse nn kodulava, mine võimalusel lavastust selle koduteatrisse vaatama.

 

Kirjutades pea silmas, et kriitiku eesmärk ei ole juhendada näitlejaid või lavastajat, vaid esitada üks vaatamiskogemus, millest etendajad ja tegijad võiksid näha, kuidas mõjub tehtu vaatajale. Liikudes teatriringkonnas, püüa kriitikuna säilitada positsioon, kus „sisened teatrisse eesuksest“, ning saalis istudes peegeldad vaatajate arvamust.<ref>[http://aaree.blogspot.com.ee/2012/09/tehnilisi-juhiseid-teadlikule.html]</ref>

 

Vaatajana on soovitatav tutvuda eelnevalt kriitikaga (säilitades kriitilist meelt), loe ja kuula, mida lavastajad-näitlejad lavastuse kohta on kõnelenud, see annab taustainformatsiooni teatrikülastusele. Otsi mitmekesiseid ja ilmtingimata mitte turvalisi teatrikogemusi, väldi negatiivsetele ja positiivsetele eelarvamustele tuginemist. Püüa nähtut kritiseerida ja reflekteerida isegi juhul, kui kontakti saavutamine lavastusega osutus keeruliseks. Ära unusta, et lavastus pole privaatne, vaid avalik kõneakt. Austa kõnelejat, aga vaatajana ei pea alati leppima sellega, millega Sa nõus ei ole.

 

Tähtsaim on meeles pidada, et oled teatrisse tulnud vabatahtlikult, naudi seda võimalust!<ref>[http://kihelus.wordpress.com/2012/09/14/tehnilisi-juhiseid-teatrivaatajale-vol-2]</ref>