Ajageograafia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ajageograafia''' või '''aeg-ruumi geograafia''' on arenev transdistsiplinaarnie lähenemine selliste ruumiliste ja ajaliste protsesside ning sündmuste uurimiseks, nagu sotsiaalne interaktsioon, ökoloogiline interaktsioon, sotsiaalne ja keskkondlik muutuvus ning üksikisiku [[biograafia]]. <ref>Thrift & Pred 1981. Time-geography: a new beginning. Progress in Human Geography 5 (2): 277–286. Carlstein 1982. Time resources, society, and ecology: on the capacity for human interaction in space and time. London; Boston: Allen & Unwin.</ref> Ajageograafia ei ole uuritav ala iseeenesest <ref name="lenntrop"> >Lenntorp 1999. Time-geography—at the end of its beginning. GeoJournal 155-158</ref>, vaid pigem integreeriv [[ontoloogia|ontoloogiline]] raam ning visuaalne [[keel]], milles [[aeg]] ja [[ruum]] on peamised dimensioonid dünaamiliste [[protsess|protsesside]] [[analüüs|analüüsimiseks]]. Ajageograafia kasvas välja [[inimgeograafia|inimgeograafiast]], kuid tänaseks kasutatakse seda paljudes eri valdkondades, nagu [[transport]], [[regionaalplaneerimine]], [[geograafia]], [[antropoloogia]], ajakasutamisuuringud, [[ökoloogia]], [[loodusteadused]] ning [[rahvatervis]]. <ref>Sui 2012. Looking through Hägerstrand's dual vistas: towards a unifying framework for time geography. Journal of Transport Geography 23: 5–16.</ref> Ajageograafia on lähenemisviis ning iga uurija saab seda ühendada teoreetiliste lähtekohtadega vastavalt oma vajadusele. <ref name="lenntrop" />▼