Koolujõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Koolujõgi''' on [[Tartu]] linnas voolanud endine jõgi, [[Emajõgi|Emajõe]] haru.
Kuni [[18. sajand]]i lõpuni voolas Emajõgi Tartu kesklinnas kahes harus, tehes seda ümber [[Holmi saar|Holmiks]] nimetatud saare, jõe linnast kaugemal olevat haru nimetati Koolujõeks.<ref>[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=2&menu_id=6&lotus_url=/muinsus.nsf/09872c18954d7cd3c2256872003789b3/20e9de37cbe494fcc22568cd003a1102?OpenDocument Koolujõe asukoht].</ref> [[1764]]. aastal hakati [[Toomemägi|Toomemäele]] uusi [[bastion]]e rajama, õgvendati tänavaid ning laiendati Tartu raekoja esist turuplatsi jõe suunas. [[Tartu kivisild|Kivisilla]] ehitamise ajal ([[1770. aastad|1770.]]–[[1780. aastad]]) suunati kogu Emajõgi voolama mööda Koolujõge, kuid peale silla valmimist otsustas linn Koolujõe, mis oma idaküljel ulatus kuni praeguse [[Narva maantee (Tartu)|Narva maanteeni]], kinni ajada.<ref name="linnam">[http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=1page=10&page=106 KOOLUJÕGI]. Vaadatud 01.10.2014.</ref> Koolujõe säng täideti Kivisilla ehitamise ja Holmil olnud bastioni lammutamise käigus kuhjunud jäätmetega, sinna lubati prügi tassida ka linnarahval. Seetõttu lakkas Holm olemast saar ning selle kohal asub praegu [[Holmi park]].<ref>[http://www.eestiloodus.ee/uudistaja377.html Eesti Loodus]. Vaadatud 01.10.2014.</ref>
Koolujõe kinniajamine muutis täielikult Emajõe vasakpoolset kaldatsooni.<ref>[https://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK/article/download/638/623 Häving kui võimalus. Põhjasõja mõju Tartu linnaruumi arenguloole ja identiteedile]. Mariann Rammo. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXIX (2011). Vaadatud 01.10.2014.</ref> Selle asemele tekkinud platsil peeti hobuselaatu ja seal olid voorimeeste seisukohad – seepärast nimetati platsi Hobuseturuks. Hiljem sai plats selle ääres asunud kaupmees Henningi maja järgi nimeks [[Henningi plats]].<ref name="linnam" />
| |||