Esimene Bulgaaria tsaaririik: erinevus redaktsioonide vahel

[[9. sajand]]i lõpus ja [[10. sajand]]i alguses ulatus Bulgaaria [[Epeiros]]e ja [[Tessaalia]]ni lõunas, [[Bosnia]]ni läänes ja kontrollis kogu tänapäevase Rumeenia ja Ida-Ungari ala põhjas. [[Serbia vürstkond (keskaegne)|Serbia riik]] tekkis 9. sajandi keskpaigas vastusena Bulgaaria laienemisele [[Morava]]st läände. Vahetades pooli Bulgaaria ja bütsantslaste vahel, seisid Serbia valitsejad edukalt vastu mitmele Bulgaaria sissetungile aastani 924, kui see allutati täielikult kindralile ja võibollavõib-olla Sofia [[Marmais]] krahvile. Tsaar [[Simeon I]] (Simeon Suure) ajal, kes sai hariduse Konstantinoopolis, muutus Bulgaaria taas tõsiseks ohuks Bütsantsile ja jõudis oma suurima territoriaalse ulatuseni. Simeon I lootis võtta Konstantinoopoli ja võitles oma pikal valitsusajal (893–927) reas sõdades bütsantslastega. Piir ulatus tema valitsusaja lõpul [[Atika]] põhjapiirini lõunas. Simeon I kutsus ennast "bulgaarlaste [[tsaar]]iks ja kreeklaste [[isevalitseja]]ks", seda tiitlit tunnistas paavst, kuid mitte [[Bütsantsi keiser]] ega [[õigeusu kirik]]u [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|oikumeeniline patriarh]]. Bütsantsi keiser tunnistas ta "bulgaarlaste tsaariks" ja patriarh tegi seda alles tema valitsusaja lõpul.