Vaeslastekohus: erinevus redaktsioonide vahel

Asehalduskorra ajal (1783–1796) pidi linna vaeslastekohus ajutiselt vastavalt keskvõimu korraldustele olema magistraadiga võrdsel tasemel iseseisev asutus ning alluma otse [[kubermangumagistraat|kubermangumagistraadile]], pärast asehalduskorra likvideerimist 1796. aastal taastati endine hoolekande ja eeskosteorganisatsiooneestkosteorganisatsioon.

[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[1889]]. aasta justiitsreformiga korraldati ümber [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus]] ning likvideeriti linnamagistraadid ja nende juures asuvad alamkohtud. Eestkoste- ja hoolekandeasjade lahendamiseks loodi uued iseseisvad linna vaeslastekohtud: Haapsalus, Kuressaares, Narvas, Paides, Paldiskis, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.

Uute vaeslastekohtute ülesandeid kitsendati ja osa kohtumäärusi vajas sarnaselt eelnevatevarasemate vaeslastekohtutega kinnitamist ringkonnakohtus.

Vaeslastekohtu asjaajamiskeelenaasjaajamiskeeleks kehtestati [[vene keel]]. Administratiivse järelevalve korras allusid kohtud kubermanguvalitsusele, kohtuasjade otsustamisel aga vastavale ringkonnakohtule.

Pärast Eesti isesesvumistiseseisvumist 1918. aastal jätkasid linna vaeslastekohtud Eesti Vabariigis oma tegevust endistel alustel. Väiksemaid asju arutati endiselt linna vaeslastekohtutes, suuremate (üle 100 000 [[Eesti mark|marga]]) varadega seotud asju menetlesid aga aastatel 1920–1926 [[hoolekandekohus|hoolekandekohtud]]. Vaeslastekohtud Eesti Vabariigis allusid administratiivasutustena allusid [[Siseministeerium]]ile, kohtu otsustekohtuotsuste ja tegevuse peale võis edasi kaevata ringkonnakohtusse.

Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal, linna vaeslastekohtud likvideeriti 1941. aastal.

Pärast Eesti okupeerimist 1941. aastal saksaSaksa vägede poolt alustasid need aga sama aasta oktoobris uuesti tööd vanades koosseisudes ja enne 21. juunit 1941 kehtinud seaduste alusel.