Essexi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Voorits (arutelu | kaastöö)
P võibolla > võib-olla
85. rida:
* [[The Rodings]] – ''Hrotha rahvas'',
* ''Haemele'', ([[Hemel Hempstead]])
* Vange – ''sooala'' (ulatus võibollavõib-olla [[Mardyke]]'i jõeni)
* Denge
* ''Ginges''
104. rida:
Varaseim inglise ülestähendus kuningriigist on [[Beda Venerabilis|Beda]] teoses ''[[Historia ecclesiastica gentis Anglorum]]'', mis märgib piiskop [[Mellitus]]e (hilisema pühaku) saabumist Londonisse aastal 604. [[Æthelberht (Kent)|Æthelberht]] (Beda järgi Kenti kuningas ja Lõuna-Inglismaa ülemisand) oli varsti pärast aastat 604 võimeline rakendama Essexis teatud võimu, kui tema sekkumine aitas pöörata tema vennapoja, kuningas [[Sæberht (Essex)|Sæberht]]i ([[Sledda (Essex)|Sledda]] poja), kristlusse. See oli Æthelberht ja mitte Sæberht, kes ehitas ja pühitses vana Püha Pauluse katedraali Londonis, kus nüüd seisab [[Püha Pauluse katedraal]]. Beda kirjeldab Æthelberht'i kui Sæberht'i isandat. Pärast [[Sæberht (Essex)|Sæberht]]i surma aastal 616 aeti Mellitus minema ja kuningriik pöörati tagasi paganlusse. See võis olla vastuseis Kenti mõjule Essexi asjadesse, mitte spetsiaalselt antikristlik.
 
Kuningriik taaspöörati kristlusse [[Sigeberht II (Essex)|Sigeberht II Hea]] ajal pärast [[Cedd|Püha Cedd]]i misjonit, kes rajas kloostrid ''Tilaburg'' (arvatavasti [[East Tilbury]], kuid võibollavõib-olla [[West Tilbury]]) ja ''Ithancester'' (peaaegu kindlasti [[Bradwell-on-Sea]]). [[Kuninglik saksi haud Prittlewellis|Kuninglik haud]] Prittlewellis avastati ja kaevati välja aastal 2003. Leidude hulgas olid kullatud ristid, mis viitab, et kadunuke oli kristlane. Kui kadunuke oli kuningas, oli see arvatavasti kas Sæberht või Sigeberht (mõrvati aastal 653). Siiski on ka võimalik, et kadunuke ei olnud kuninglik, vaid lihtsalt rikas ja võimas isik, kelle identiteet on jäänud registreerimata.
 
Essex pöördus taas paganlusse aastal 660 paganliku kuninga [[Swithhelm (Essex)|Swithhelm]]i esiletõusuga. Viimane pöörati kristlusse aastal 662, kuid suri aastal 664. Tema järglased olid tema kaks poega, [[Sighere (Essex)|Sigehere]] ja [[Sæbbi (Essex)|Sæbbi]]. Katk samal aastal sundis Sigehere ja tema rahva kristlusest lahti ütlema ja Essex taaspöördus paganlusse kolmandat korda. Selle mässu surus maha Mercia [[Wulfhere (Mercia)|Wulfhere]], kes kuulutas end ülemisandaks. Beda kirjeldab Sigehere ja Sæbbi kui "valitsejad … Mercia kuninga Wulfhere alluvuses". Wulfhere saatis idasakside kristlusse taaspööramiseks [[Lichfield]]i piiskopi [[Jaruman]]i.
112. rida:
=== Hilisem ajalugu ja lõpp ===
 
Vaatamata kuningriikide võrdlevatele ebaselgustele olid Essexi ja Kenti kuningriigi vahel tugevad sidemed üle Thames'i jõe, mis viis kuningas Sledda abieluni kuningas [[Æthelberht (Kent)|Æthelberht]]i õe Riculaga. Lühikeseks ajaks 8. sajandil hõivas kuningriigi Kenti kuningriik lõunas. Sel ajal andsid Essexi kuningad välja omi ''[[sceat]]''e (mündid), võibollavõib-olla oma iseseisvuse kinnitamiseks. Siiski oli 8. sajandi keskpaigaks enamus kuningriigist, sealhulgas London, langenud [[Mercia]] kätte ja jäänuk-Essex, laias laastus tänapäeva krahvkond, oli nüüd sama tegemas. Pärast Mercia kuninga [[Beornwulf (Mercia)|Beornwulf]]i kaotust 825. aasta paiku loovutas viimane Essexi kuningas [[Sigered (Essex)|Sigered]] kuningriigi, millest sai siis [[Wessex]]i kuninga [[Egbert (Wessex)|Egbert]]i valdus.
 
Mercia jätkas Essexi osade kontrollimist ja võis toetada pretendente Essexi troonile alates ajast, kui Sigeric ''rex Orientalem Saxonum'' tunnistas Mercia hartat pärast 825. aastat. 9. sajandil oli Essex osa alamkuningriigist, mis hõlmas Sussexi, Surrey ja Kenti. Millalgi 878. ja 886. aasta vahel loovutati territoorium Wessexi poolt ametlikult [[Danelaw]] East Anglia kuningriigile, vastavalt [[Alfredi ja Guthrumi leping]]ule. Pärast tagasivallutust [[Edward Vanem]]a poolt oli kuninga esindaja Essexis ''[[ealdorman]]'' ja Essex oli ''[[shire]]''.