Teadusulme: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Voorits (arutelu | kaastöö)
P võibolla > võib-olla
12. rida:
*[[Robert A. Heinlein]]: “Käepärane lühike defintsioon peaaegu kogu teaduslikule ulmele võiks kõlada järgmiselt: realistlik spekulatsioon võimalikest tulevikusündmustest, mis põhineb kindlalt piisaval teadmisel tegelikust maailmast, minevikust ja olevikust, ning looduse ja teadusliku meetodi tähtsuse põhjalikul mõistmisel.”<ref>''Science Fiction: Its Nature, Faults and Virtues'' in ''The Science Fiction Novel: Imagination and Social Criticism'', Advent: Publishers, 1959.</ref> Heinlein lisab, et kui tõmmata maha “tuleviku-”, sobib see määratlus kogu ja mitte peaaegu kogu teadusulmele.
*[[Theodore Sturgeon]] i sõnade järgi on “teaduslik ulmelugu lugu inimolenditest inimliku probleemi ja inimliku lahendusega, mis ei oleks juhtunud ilma selle teadusliku sisuta.”<ref>Tsiteeritud teoses [[James Blish]], ''More Issues at Hand: Critical Studies in Contemporary Science Fiction'' (Advent Publishers, 1970) ISBN 0-911682-18-X</ref>
*[[Frank Herbert]]: “Ma arvan, et teaduslikust ulmest on kasu ning et see osutab mõnedesse väga huvitavatesse suundadesse. See osutab relativistlikesse suundadesse. See ütleb, et meil on kujutlusvõimet teiste võimaluste jaoks, teiste valikute jaoks. Me tavatseme ennast siduda piiratud valikutega. Me ütleme “Noh, ainus vastus on...” või “Kui sa ainult...” Mis iganes järgib neid kahte ütlust, kitsendab sealseid valikuid. See viib pilgu maa lähedale, nii et sa ei näe väljaspool toimuvat. Inimesed kalduvad kaugele mitte nägema. Nüüd, praeguste põlvkondade jooksul oleme me sunnitud vaatama kaugemale, et näha, mida me meid ümbritseva maailmaga teeme. Ma arvan, et selles on teaduslikust ulmest kasu. Ma ei arva, et pelk selliste raamatute nagu “Hea uus ilm” või “1984” kirjutamine hoiab ära neis kujutatu juhtumist. Aga ma arvan, et nad teevad meid selle võimaluse suhtes ärksaks ja muudavad selle vähem tõenäoliseks. Nad muudavad meid teadlikuks, et võibollavõib-olla me liigume selles suunas.”
*Esseekogumikus ''Strong Opinions'' (“Tugevad arvamused”) väidab [[Vladimir Nabokov]] pooltõsiselt, et kui me oleksime oma määratlustega ranged, tuleks [[William Shakespeare|Shakespeare]]'i näidend “Torm” kuulutada teaduslikuks ulmeks. <ref>[[Vladmir Nabokov]], ''Strong Opinions'' (McGraw Hill, 1973). Page 3 et seq. ISBN 0-679-72609-8</ref>