Redaktsioon: 22. oktoober 2015, kell 00:27 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. detsember 2015, kell 19:46 redigeeri eemalda Voorits (arutelu \| kaastöö) 1140 muudatust P võibolla > võib-olla Uuem muudatus →
11. rida: == Gootide jagunemine: tervingid ja läänegoodid == Esimene sissekanne [[Tervingid\|tervingitest]] on umbes ühest ja samast ajast; [[greuthungid\|greuthungeid]], idagoote ja läänegoote mainitakse kõiki mitte varem kui 388. Esimene ülestähendus tervingite kohta ilmus keiser [[Maximianus]]e (285–305) ülistuses, mis avaldatud 291. aasta paiku (~~võibolla~~võib-olla [[Trier]]is 20. aprillil 292) ja traditsiooniliselt omistatud [[Claudius Mamertinus]]ele, mis ütleb, et "tervingid, teine osa gootidest" (''Tervingi pars alia Gothorum'') ühines [[Taifalid\|taifalitega]] ründamaks [[Vandaalid\|vandaale]] ja [[Gepiidid\|gepiide]]. Mõiste "vandaalid" võib olla tulnud ekslikult "[[viktohaalid]]est", kellest ajaloolane [[Eutropius]] 360. aasta paiku teatab, et [[Daakia]]s elavad praegu (''nunc'') taifalid, viktohaalid ja tervingid. Vastavalt [[Herwig Wolfram]]i tõlgendusele võrdsustab ''Notitia Dignitatum'' läänegoodid ja tervingid viitega aastatele 388–391. Greuthunge mainis esmakordselt [[Ammianus Marcellinus]], kirjutades mitte varem kui 392 ja ~~võibolla~~võib-olla hiljem kui 395, ja tema väide põhines tervingite pealiku sõnadel, keda on kinnitatud juba aastal 376. Idagoote on esmakordselt mainitud dokumendis, mis dateeritud septembriga 392 [[Milano]]s. [[Claudius Claudianus]] mainib, et nad, koos ''Gruthungi'', elavad [[Früügia]]s. Wolframi järgi kasutavad esmased allikad kas mõisteid tervingid/greuthungid või lääne-/idagoodid ja neid paare ei segata. Kõiki nelja nimetust kasutati aeg-ajalt koos, kuid paaridest hoiti alati kinni. Et tervingid olid sama rahvas kui läänegoodid ja greuthungid olid sama rahvas kui idagoodid, seda toetas ka [[Jordanes]]. Ta tuvastas läänegootide kuningad [[Alarich I]]-st [[Alarich II]]-ni kui 4. sajandi tervingite kuninga [[Athanarich]]i järeltulijad ning idagootide kuningad [[Theoderich Suur]]est [[Theodahad]]ini kui greuthungide kuninga [[Ermanarich]]i järeltulijad. See tõlgendus, kuigi tänapäeva teadlaste hulgas üldine, pole universaalne. Herwig Wolfram järeldab, et mõisted tervingid ja greuthungid olid geograafilised tunnused, mida kumbki hõim kasutas teise kirjeldamiseks. Need mõisted langesid seetõttu kasutusest välja pärast gootide minemaajamist [[Hunnide riik\|hunnide sissetungis]]. Selle toetuseks tsiteerib Wolfram [[Zosimos]]t, kes viitab grupile "sküütidele" põhja pool [[Doonau]]d, keda kutsutakse "Greutungi" barbarite poolt põhja pool [[Ister]]it. Wolfram järeldab, et see rahvas oli need tervingid, kes pärast hunnide vallutust maha jäid. Teisest küljest ta väidab, et mõisteid lääne- ja idagoodid kasutasid rahvad teineteise hooplevalt kirjeldamiseks. 24. rida: == Tervingite ja läänegootide etümoloogia == Nimetus ''tervingid'' võib tähendada "metsarahvast". Seda toetavad tõendid, et üldiselt kasutati rahva eristamiseks, kes elasid põhja pool [[Must meri\|Musta merd]] nii enne kui ka pärast gooti asustust, geograafilisi kirjeldusi, tõendite olemasolu metsateemalistest nimedest tervingite seas ja tõendite puudumine nimepaarile tervingid–greuthungid varasemast ajast kui 3. sajandi lõpust. Et nimetus ''tervingid'' oli ennemustamereaegne, ~~võibolla~~võib-olla et skandinaavia päritolu, on tänapäeval toetatud. Läänegoote kutsuti [[Trebellius Pollio]], Claudius Claudianuse ja Sidonius Apollinarise poolt ''Wesi'' või ''Wisi''. Sõna tähendab [[gooti keel]]es "tubli", viidates "tublile või väärt rahvale", mis tuleneb gooti sõnast ''iusiza'' "parem" ja [[Proto-indoeuroopa keel\|indoeuroopa]] sõnast ''wesu'' "hea", suguluses [[kõmri keel\|kõmrikeel]]se sõnaga ''gwiw'' "oivaline", [[Vanakreeka keel\|kreekakeelse]] sõnaga ''eus'' "hea", [[sanskriti keel\|sanskritikeel]]se sõnaga ''vásu-ş''. Jordanes seob hõimu nime jõega, kuigi see on tõenäoliselt rahvaluule või legend, nagu tema sarnane lugu greuthungide nime kohta. Nimetus ''Visigothi'' on [[Cassiodorus]]e leiutis, kes liitis ''Visi'' ja ''Gothi'' arusaamises, et see tähendab "läänegoote". 62. rida: Läänegootide aadlimeest [[Pelayo]]t tunnustatakse kristliku [[rekonkista]] alustamise eest Pürenee poolsaarel aastal 718, kui ta võitis [[Umaijaadid\|Umaijaade]] [[Covadonga lahing\|lahingus]] ja rajas poolsaare põhjaosas [[Astuuria kuningriik\|Astuuria kuningriigi]]. Teised läänegoodid, keeldudes vastu võtmast islamit või elamast nende võimu all, põgenesid põhja [[Frangid\|frankide]] kuningriiki, ning läänegoodid mängisid võtmerolle [[Karl Suur]]e keisririigis mõned põlvkonnad hiljem. Oma pikal valitsemisajal Hispaanias olid läänegoodid vastutavad ainsate linnade asutamise eest Lääne-Euroopas 5. ja 8. sajandi vahel. On kindlaks tehtud, et nad asutasid neli: [[Recópolis]], Victoriacum, Luceo ja Olite. On ka võimalik viies linn, mida on hiljem neile omistanud araabia allikas: ''Baiyara'' (~~võibolla~~võib-olla tänapäeva [[Montoro]]). Kõik need linnad asutati sõjalistel eesmärkidel ja kolm nendest võidu tähistamiseks. == Kultuur == 92. rida: == Läänegootide kuningad == === Tervingite kuningad === Need kuningad ja juhid, väljaarvatud Fritigern, ja ~~võibolla~~võib-olla väljaarvatud Alavivus, olid paganad. [[Athanarich]] (369–381) 150. rida: [[Roderich]] (710–711), ainult Lusitanias ja Carthaginiensises [[Agila II]] (711–714), ainult Tarraconensises ja Narbonensises *[[Oppas]] (712), ~~võibolla~~võib-olla opositsioonis Roderichi ja Agila II [[Ardo (kuningas)\|Ardo]] (714–721), ainult Narbonensises

Läänegoodid: erinevus redaktsioonide vahel