Riidaja raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
== Ajalugu ==
'''Riidaja raamatukogu''' asutati 1925. aastal. Kahekümnendatel aastatel loodi [[Riidaja]] Muusikaselts „Vambola”. Pidudest saadud tulude eest ehitati endale vanast mõisaaidast seltsimaja ning tasapisi osteti ka raamatuid. Nii avatigi 1925. aastal mõisa häärberi ühes kooli klassiruumis oma '''raamatukogu'''. Laenutati neljapäeviti ja pühapäeviti paar tundi. Raamatute väljaandjateks olid kooliõpetajad Ella Lepp, Voldemar Sarv, Aleksander Nael. 1937. aastal oli '''seltsi raamatukogus''' kokku 573 köidet. 1930. aastate lõpul seltsi tegevus rauges.
1940. aasta märtsis tööle asunud Anna Anderson kirjutab oma mälestustes, et esimene suur töö oli kolida raamatud koolist seltsimajja. Raamatud olid paigutatud 2 kappi ja peamine lugemisvara koosnes ilukirjandusest. Lugejaid oli 40-50 ringis.
Võimuvahetus tõi raamatukogu nimeks '''Riidaja Rahvaraamatukogu'''.
1. veebruaril 1952 asus '''raamatukogu''' juhatajana tööle Johanna Uuemäe. '''Raamatukogu''' oli selleks ajaks kolinud [[külanõukogu]] maja teisele korrusele (32 m<sup>2</sup>). Inventuur näitas, et arvel oli 2461 köidet. 1952. aastal saadi juurde 622 raamatut, lugejaid oli 183 (sellest lapsi 102), külastusi 1421. 1957. aastal valmisid mõlemad nõutud kataloogid.
1964. aastal likvideeriti kooli raamatukogu ja raamatud anti üle rahvaraamatukogule. Kuni 1967. aastani töötas raamatukogu tööpäeviti ja pühapäeval kella 11-18, puhkepäev oli laupäev. 1967. aastal kehtima hakanud 5-päevane töönädal muutis ka pühapäeva puhkepäevaks ning tööpäevadel oldi avatud kella 11-17.
Lõve piirkonna teenindamiseks avati osakonna keskuses laenutuspunkt, kus raamatuid laenutati iga neljapäeva hommikul enne tööpäeva algust. 1960. aastate lõpuks oli raamatukogu fond kasvanud 5500 eksemplarini, laenutusi oli 6000 ringis ja lugejaid 320.
1971. aastal tegi kolhoos „Üksmeel” raamatukogu ruumides remondi ja paigaldas korraliku valgustuse.
'''Raamatukogu''' ruumid jäid kitsaks. Tollal J. Ljahhovi nime kandnud suurmajand andis 1984. aastal raamatukogule kasutada poole remonditud talumajast, pinnaga 62m<sup>2</sup>. Lugejatele oli asukoht aga soodne, sest asus asula keskel otse bussipeatuse juures ja esimesel korrusel. 1980. aastate põhinäitajad: lugejaid 300, elanikke teeninduspiirkonnas 570, raamatuid kogus 7000 ringis, aastas laenutusi 6000. Laenutuspunktis Lõvel teenindati lugejaid ühel korral kuus.
Taasiseseisvunud [[Eesti|Eesti Vabariigis]] tuli '''raamatukogule''' leida uus kodu, kuna kolhoosi poolt antud maja kuulus omandireformiga tagastamisele. Pärast 54. aastast eemalolekut oma esimesest kodust, koliti raamatukogu 1994. aastal tagasi tühjaks jäänud mõisahoonesse. Raamatukogu kasutada jäi majas 68 m<sup>2</sup>.
Avati teeninduspunktid Pikasilla koolis (1994) ja Leebiku kaupluses (1995). Teeninduspunkt Lõvel lõpetas rahva vähesuse ja ruumide puudusel töö 1999. aastal. Samal aastal nimetati '''raamatukogu''' ümber '''Riidaja Raamatukoguks'''.
2004. aastal saadi internetiühendus koos ühe avaliku internetipunkti ([[Avalik internetipunkt|AIP]]) lugejaarvutiga. Kirjasto 3000 programm asendus RIKSiga. Elektroonilist laenutamist alustati 2007. aastal, lõplikult said andmed sisestatud 2008. aasta suveks.
2008. aastal renoveeriti ja laiendati raamatukogu ruume. Loodi kaasaegsed olmevõimalused ja toodi sisse vesi. Pärast remonti on põrandapinda koos abi- ja teenindusruumidega kokku 124 m<sup>2</sup>, sellest avafondile 92 m<sup>2</sup>.
== Juhatajad/laenutajad ==
104. rida ⟶ 65. rida:
== Kirjandus ==
* Valgamaa rahvaraamatukogud 1920-2010. Valga, 2010
* Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014▼
▲Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna
== Välislingid ==
| |||